Neale Donald Walsh

Sellel mehel on samuti huvitavad ytlemised.

Siin on yks ponev video hirmudest:

https://www.youtube.com/watch?v=aA4HwFHiYyA


Jumal on olemas:
https://www.youtube.com/watch?v=TqsDcTF8Adg

Kui ma ei eksi siis see mees ütles umbes nii - Jumala suurim soov oleks see, et inimene mõtleks, et jumalat ei ole olemas, et inimene on jumal.

ei ole sellist sonastust silma hakanud veel... aga ega ma eriti pohjalikult pole teda kuulanud ka veel..

Vist oli sellises raamatus nagu Jutuajamised Jumalaga - http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?11427

Rahu,
vaatasin selle video hirmudest ära. ja tõesti oli huvitav. väga meeldis teda kuulata. ja samas olen kuidagi jõudnud selleni ka läbi teiste kanalite, et tõesti hirmud on meie endi tekitatud (no seda loomulikult), kuid et lisaks sellele on nad tegelikult täiesti mõttetud. me tõesti teeme väga tihti endi elud lihtsalt palju raskemaks ja keerulisemaks, kui nad võiksid olla. kartes, et armastatu petab või kartes, et tulevik sünge või mis iganes kellel pähe tuleb. püüan ise seda üha rohkem ja rohkem vältida. ja saabub rahu!! tõeline hingerahu. ja see on lihtsalt vabastav.

soovin kõigile RAHU!! leia see ja ning sa armastad tõeliselt. armastus päästab meid kõiki.

Jutuajamised Jumalaga on hea raamat. praegu olen lugemas selle teist osa ja vaga huvitav on

Minu meelest on hirmudele väga sarnane ka igasugune muu probleem, millele me keskendume. Kui me suudaksime veenda enndast, et me ei lase enda probleemil takistada muid tegemisi oma igapäevases elus, vaid tegutseksime vaatamata kõigele ikkagi edasi (näiteks peavalu puhul ei jää voodisse soiguma, vaid ignoreeriksime seda ja laseksime samas vaimus edasi), oleksime me juba selliseltki õnnelikumad ja rohkem rahul. Jamadele keskendudes võib tekkida oht, et me aitame kaasa protsessile, mis ei vaja meie reguleerimist, vaid reguleeriks end ise niikuinii. Seega oleme teinud endale karuteene. Siinkohal täpsustaksin ma, et ma ei pea silmas, et tuleb probleeme ignoreerida oma elus, vaid tuleb osata elada selliselt, et need ei takistaks meie rahulolu. Hirmuteema on sama. Kui tegutseda vaatamata hirmudele, kaoksid ju hirmud ära lõpuks.
Niisiis on inimesel kaks valikut: kas probleemidele/hirmudele pidevalt mõelda ja panna kogu oma elu nende ümber keerlema või mõelda neile selliselt, et see ei takistaks meie üldist positiivset meeleolu.

Raul kirjutas:

Kui ma ei eksi siis see mees ütles umbes nii - Jumala suurim soov oleks see, et inimene mõtleks, et jumalat ei ole olemas, et inimene on jumal.

Hmm Kuidas saab keegi, keda olemas ei ole, midagi soovida kelleltki?

muideks mina avastasin et parim peavalurohi on jaatis voi jaatisekokteil voib-olla on asi selles, et need on asjad, mida naudin yle koige ja unustan koik muu

ja probleemiderohkuse puhuks oli yks selline soovitus et osta omale paar numbrit vaiksemad kingad ja kai nendega paar paeva. Eeliseks on see, et koik muud probleemid peale pigistavate kingade muutuvad tyhisteks/lahevad meelest ja jaab ainult 1 probleem.. millele on aarmiselt lihtne lahendust leida

Siiri kirjutas:

muideks mina avastasin et parim peavalurohi on jaatis voi jaatisekokteil

Ma pakun, et parimaks rohuks on oma probleemide allikad likvideerida iseendas, mis peavalusid tekitavad Aga no okei, olgem ausad...jäätis ja shokolaad ajavad ka asja ära

Hannah kirjutas:

Raul kirjutas:

Kui ma ei eksi siis see mees ütles umbes nii - Jumala suurim soov oleks see, et inimene mõtleks, et jumalat ei ole olemas, et inimene on jumal.

Hmm Kuidas saab keegi, keda olemas ei ole, midagi soovida kelleltki?

Keda ei ole olemas?

Raul kirjutas:

Hannah kirjutas:

Raul kirjutas:

Kui ma ei eksi siis see mees ütles umbes nii - Jumala suurim soov oleks see, et inimene mõtleks, et jumalat ei ole olemas, et inimene on jumal.

Hmm Kuidas saab keegi, keda olemas ei ole, midagi soovida kelleltki?

Keda ei ole olemas?

Jumalat Sinu tsitaadi kohaselt ma sain nii aru vähemalt Et Jumal sooviks, et inimesed teaks, et teda ei ole. Aga kui teda ei ole, siis kuidas ta saab midagi soovida?

Selle tsitaadi mõtte on järgmine, et ei ole olemas jumalat kes käsib, poob ja laseb, kes määrab ja soovitab, kes juhib maailma ja Universumit.
Et inimene mõistaks, et see osa Loojast mis temas on annab inimesele õiguse öelda, et tema on ainus jumal oma maailmas.
Ehk siis Rauli maailmas on ainukeseks jumalaks ... Raul ja tema ainukeseks prohvetiks ja messiaks ja preestriks ja kelleks veel iganes on Raul
Ja Hannahi maailmas on ainukene jumal Hannah. Ehk siis sinu puhul jumalanna ja tema ainukene prohvet, messias, preestrinna ja kes iganes veel on ainuisikuliselt Hannah.
Et jumal ei ole mingi väline tegelinski keda tuleb austada ja kummardada ja karta vaid selleks kõigeks on inimene on mitmekesisusega, oma tumeda ja helgema poolega, oma positiivsuse ja negatiivsusega, oma heade ja halbade külgedega.
Et inimene teadvustaks enda Looja päritolu ja ta teadvustaks, et tema on kõige Looja mis tema elus vajalik on.

Ning ei tohi olla mitte ühtegi jumalat inimese maailmas peale inimese enda.

Ehk nagu mina koguaeg ütlen:

OLE ENDA VASTU HEA
OLE ENDALE JUMAL

Ja, ma saan su mõttest aru küll. Aga kes on sinu tsitaadis siis see suure tähega Jumal? See, kes seda soovib, et inimene nii arvaks, ma mõtlen.

No, lause alguses ma ikka kasutan suurt tähte.
Ehk siis
Kui ma ei eksi siis see mees ütles umbes nii - (siit algab tsitaat) Jumala suurim soov oleks see, et inimene mõtleks, et jumalat ei ole olemas, et inimene on jumal

Niih, praeguseks olen labi lugenud kaks raamatut: jutuajamised Jumalaga, I ja II osa ning poole peal on raamat "communion with God". See on siiani veel koige huvitavam. Raagib meie elus valitsevatest illusioonidest. Paris headele aspektidele on tahelepanu pooratud. Muuhulgas on sellised motted seal raamatus:
10 illusiooni:
illusioon et eksisteerib
* vajadused
*labikukkumine
*eraldatus (mitteyhtsus)
* ebapiisavus
* noudmised
* kohtumoistmine
* hukkamoist
*tingimuslikkus
* kellegi yleolek
*rumalus

esimesed viis neist on fyysilised illusioonid, seotud eluga meie fyysilises kehas, jargmised viis aga metafyysilised illusioonid, mis seostatakse mitte-fyysiliste reaalsustega.

Ja nyyd monedest neist illusioonidest natuke lahemalt (raamatus on paris pikalt seletatud ja pean mainima et vaga tugev loogika on taga, kui erapooletult lugeda)

vajadused eksisteerivad:

See on suurim illusioon, millel baseeruvad koik jargmised. Koik praegu kogetav ja meie motted baseerub sellel illusioonil. Universumis ei eksisteeri vajadusi. Inimene vajab ainult siis midagi, kui tema sooviks on teatud tulemus. Universum ei vaja mingit kindlat tulemust. Universum ise ON tulemus. Samamoodi ei eksisteeri vajadusi Jumala olemuses. Jumal vajaks midagi ainult siis kui Tal oleks vaja saavutada mingi kindel tulemus. Jumal ei vaja mingit kindlat tulemust. Jumal ON ise see, kes tekitab koik tulemused. Kui Jumal vajaks midagi tekitamaks tulemust, siis kust Jumal selle votaks? Jumalast valjaspool ei eksisteeri midagi.
Jumal on KOIK MIS ON, koik mis oli, ja koik mis kunagi tuleb. Pole midagi mis poleks Jumal. Sonad "Elu" ja "Jumal" on samatahenduslikud. seega voib neid vabalt yksteisega vahetada, ilma et tahendus muutuks. Samas aitab see syveneda arusaamist.

Elu on koik, mis on, koik mis oli, koik mis kunagi tuleb. pole midagi mis poleks elu. Kui elul oleks mingit tulemust vaja, kust ta selle votaks? Valjaspool elu ei eksisteeri midagi.

Jumal ei vaja millegi esinemist peale selle, mis esineb
Elu ei vaja millegi esinemist peale selle, mis esineb
Universum ei vaja millegi esinemist peale selle, mis esineb
See on asjade olemus. SEE on see kuidas asjad on mitte see, kuidas te endale olete ette kujutanud. Teie ettekujutustes olete loonud vajaduse idee, toetudes kogemusele et ellujaamiseks on teatud asju vaja. Aga kujutage ette kui teil oleks ykskoik kas elaksite voi sureksite? Mida teil siis vaja oleks? Mitte midagi.
Ja nyyd kujutage ette et on voimatu MITTE elada. Mida teil siis vaja oleks? Mitte midagi.
Ja nyyd tuleb tode: teil on voimatu mitte elada. Te ei saa elamises labi kukkuda. Kysimus pole mitte selles, kas te elate vaid KUIDAS. Ehk siis millise vormi te votate? millised saavad olema teie kogemused?

ma ytlen teile seda: teil pole ellujaamiseks midagi vaja. Teie ellujaamine on garanteeritud. Ma andsin teile igavese elu ja seda ei vota ma teilt iial.

Seda kuuldes voite oelda jah, aga ellujaamine on yks asi, onnelikkus aga hoopis midagi muud. Te voite ette kujutada et te vajate midagi et jaada onnelikult ellu, et voite olla onnelikud vaid teatud tingimustes. Tee ei ole tosi, kuigi te usute, et on. ja kuna usk toob endaga kaasa kogemuse, siis kogetegi elu sellisena ja eeldate siis et ka Jumal kogeb elu samamoodi. Samas pole see rohkem tosi ei Jumala ega ka teie puhul. Ainus erinevus on selles, et Jumal TEAB seda. Kui teie hakkate seda teadma, siis olete nagu Jumal. Te olete saavutanud meisterlikkuse ja teie kogu reaalsus muutub.
Nyyd siit tuleb saladus: onnelikkus ei ole teatud tingimuste tulemus. Teatud tingimused on onnelikkuse tulemus.
See on vaga tahtis lause ning peab paika ka koige muu suhtes:
armastust ei ole teatud tingimuste tulemus, teatud tingimused luuakse armastuse tulemusel
kaastunne ei ole teatud tingimuste tulemus. Teatud tingimused on loodud kaastunde tottu
kyllus ei ole teatud tingimuste tulemus. Teatud tingimused on loodud kylluse tottu.
asenda need sonad ykskoik millega, aga alati peab paika vaide et OLEMINE eelneb kogemusele ja toodab selle.

ja kuna te pole sellest aru saanud, siis kujutategi ette et selleks et olla onnelik, peavad teie elus valitsema teatud tingimused. ning usute et sama kehtib Jumala kohta. Samas kui Jumal on algpohjus, siis mis saab toimuda selliselt, et Jumal poleks selle pohjustajaks? Ja kui Jumal on koikvoimas, siis mis saab toimuda ilma et Jumal selle toimumise valiks? Kas on voimalik et miski asi toimub, mida Jumal ei saaks peatada? Ja kui Jumala valik on mitte seda peatada, kas pole siis asja toimumine iseenesest mitte see, mille toimumise on Jumal valinud? Muidugi on.
ja ometigi, miks valiks Jumal selliste asjade toimumise, mis teeks Jumala mitteonnelikuks?Vastus on selline mida te ei saa aktsepteerida.
Jumalat ei tee mitte miski onnetuks/miteonnelikuks.
Te ei suuda seda uskuda sest sel juhul peaksite uskuma et Jumal on ilma vajadusteta ja ei moista kohut. Pohjus miks te ei suuda sellist Jumalat ette kujutada on selles, et te ei suuda sellist INIMEST ette kujutada. Te ei usu, et teie saaksite niimoodi elada ja seega ei suuda te ette kujutada Jumalat, kes on suurem kui teie.

Kui te suudate aru saada et te saate niimoodi elada, siis teate te koike mida Jumala kohta teada on. Te teate et teie teien arvamus oli oige: Jumal ei ole suurem kui teie. Kuidas Ta saakski olla? Jumal on See Kes Oled Sina ja sina oled See Kes On Jumal. Ometigi olete te suuremad kui te arvate et olete. Meistrid teavad seda. Isegi praegu konnib teie planeedil meistreid, kes teavad seda. nad tulevad paljudest religioonidest, traditsioonidest ja kultuuridest. Ja ometigi on neil yks asi yhine:
Mitte miski ei tee neid mitteonnelikuks.

Primitiivse kultuuri varasematel paevadel enamus inimesi ei olnud meisterlikkuse juures. Nende ainus soov oli valtida valu ja onnetu olemist. Nende teadvus oli liiga limiteeritud et nad voiksid moista et valu ei pea ilmtingimatta pohjustama onnetu olemist. Seega nende elustiil ja strateegia ehitati selle ymber, mida kirjeldatakse kui Monu Printsiipi. Nad liikusid eemale sellest, mis toi neile meeldivusi ja liikusid eemale sellest, mis toi kaasa valu ja ebameeldivusi. Seega syndis esimene illusioon, idee et on olemas vajadused. Seda voiks kutsuda esimeseks veaks.

Vajadusi ei eksisteeri, see on valjamoeldis. Tegelikult pole onneks midagi vaja. Onnelikkus on meelteseisund. Ja seda ei olnud varased inimesed voimelised moistma. Ja kuna nad tundsid et neil on vaja teatud asju selleks, et olla onnelikud, eeldasid nad et sama kehtib kogu elusa kohta. Sellesse eeldusesse kaasati ka see osa elust, mida tuntakse ja moistetakse kui suurt joudu, joudu, mida jargnevad polvkonnad on hakanud kutsuma mitmete nimedega, muuhulgas Allaj, Jahweh, Jehovah, Jumal jne.

varastel inimestel ei olnud raske kujutada ette suuremat joudu kui nemad ise. See oli tegelikult vajalik. Oli vaja selgitada asju, mis ei allunud nende kontrollile. Nende viga oli siinkohal mitte selles et on selline asi nagu Jumal (kombineeritud voim ja energia ja joud Koigest Mis On), aga eeldamine et see totaalne joud ja Taielik Energia midagi vajaks. Et Jumal oli monel viisil soltuv millestki voi kellestki et olla onnelik voi rahuldatud voi taidetud..

See on vorreldav vaiteda nagu tais olemine pole tais ja et see vajaks midagi veel et olla tais. See oli vastuolu terminites aga nad ei nainud seda. Paljud inimesed ei nae seda isegi mitte tanapaeval.

Sellise soltuva Jumala loomise tottu pidid inimesed tekitama kultuurilood, milles Jumalal oli oma agenda. Teisisonu, Jumal soovib et teatud asjad toimuksid teatud viisil et Jumal oleks rahul ja onnelik. Inimesed on lyhendanud selle kultuuriloo sonadesse: "Sinu tahtmine syndigu!"

Teie arvamus et mul oli TAHE, mille ma teile andsin ja teiei peate valja nuputama mis Minu tahe oli. See harjutus tegi aga kahku selgeks et teie hulgas ei ole joutud veel yhisele arvamusele selle kohta, mis Minu Tahe on. Ja kuna mitte igayks ei teadnud voi ei joudnud kokkuleppele, mis Jumala Tahe oli, siis ei saanud ju olla voimalik et igayks Jumala tahet taidaks.

Kavalamad teie hulgast kasutasid seda selgitamaks, miks osad inimesed elasid nailiselt paremini kui teised. Aga see tostatas yles jargmise kysimuse: Kuidas on vlimalik et Jumala Tahe ei synni, kui Jumal on Jumal?

Selgelt oli see esimese illusiooni viga. See oleks pidanud naitama inimestele et vajaduse mote on vale. Aga inimesed teadsid kusagil sygaval endi sees et nad ei saa lasta lahti sellest illusioonist, vastasel juhul loppeks midagi vaga tahtsat. Neil oli oigus. Aga nad tegid vea. Selle asemel et naha illusiooni illusioonina ja kasutada seda selleks mis selle eesmark oli, otsustasid nad parandada vea. Seega esimese illusiooni viga parandades loodi uus illusioon.


teine illusioon: labikukkumise illusioon....
/moni teine kord ehk jatkan kui huvi on /

millises valguses näed sa pärast neid raamatuid islami/koraani õpetusi?
kuidas seletad vastuolusid?

(loen ka ise seda esimest raamatut)

ytleks nii et paistab et esmapilgul vastuoludeta tundunud Koraanis paistavad olevat paris suured sisulised vastuolud. Ja huvitaval kombel on sees vaga tugev tunne et olen seda alati teadnud (???!!!)

See raamat (communion with God) aratas minus yles need tugevad sisemised tunded ja arusaamad, mis mul kunagi lapsepolves intuitiivselt sees olid ning mis hilisemas elus lihtsalt meelest ara olid lainud..

Ja mis oli selle raamatu peapoint? nae labi illusioone ja ole nende eest tanulik. Ent ara vota neid muudena kui nad on - illusioonid. Ja pohiline: loo side Jumalaga


Veel yks nyanss oli: Jumala leiame endi seest & vaikusest.. Ehk siis niipea kui lopetame ise Jumalale ette dikteerimise (sisemine dialoog, motted jms), paaseb Jumal meiega suhtlema. Ta on seda teinud korduvalt, ent me tikume omast agendast kinni hoidma liialt ja seetottu ei lase seda labi

Sama point on Koraanis ka sees.. et maine elu on illusioon (antud raamat ongi pyhendatud neile illusioonidele) ja et looge isiklik yhendus Jumalaga... Et Jumal ei ole kusagile kadunud, Ta on meile sama kattesaadav kui koigile teistele, sh sonumitoojad. Lihtsalt enamik inimesi tikub kuulama ja jargima teisi, selleasemel et omale isiklik side luuua.. Ja selle isikliku sideme loomise tahtsust, paistab, et rohutavad koik sonumitoojad. Ykskoik, milles nad muult jutult ei erineks, koik soovitavad tungivalt otsida ISE valja ENDA tode labi ENDA isikliku kogemuse ja suhte Jumalaga. Ehk siis veel yks Koraanis olev point: Jargi Jumalat ja mitte teisi inimesi..

Yks asi, mis praegu kirjutamise hetkel veel pahe torkas: niikaua kuni Koraan on taiuslik & vastuoludeta, on see parim jargimiseks. Kui aga naeme selles vastuolusid, siis jarelikult pole see meie tode Seega neile, kes ei leia sellest vastuolusid, kes tunnevad taie sydame & hingega et see on nende tode, on see parim raamat, mida jargida.
Samas tuleb meeles pidada et Koraani jargimine pole AINUS tee, vaid lihtsalt yks rada paljudest Seda motet kinnitab jallegi Koraan kah: kes teevad head, usuvad Jumalasse & parastellu, neile saab osaks vaariline tasu Samas sonumitoojaid on palju, eks Igale oma...

Koraani mote et porgu on eraldatus Jumalast & piinarikas kogemus, oli Walschi raamatus mainitud kui inimese elu, kes elab illusioonides & yks illusioonidest on justnimelt see eraldatus.

Koraani jargi on Jumal alfa & omega. Ehk siis algus ja lopp ja vahepealne ehk KOIK MIS ON. Kui Jumal on KOIK MIS ON, siis midagi muud ju pole.

Mis mulle veel paistab praegu: need raamatud on oma sisu poolest selgelt moistetavad ja loogilised. Neis on Koraanis esinevaid ja rohutatud elemente. Ent samas raagivad need raamatud Koraanis (vahemalt minu silmale) esinevatest vastuoludest:

*Jumal kui Koige Halastavam& Koige Armulisem & igavene porgupiin pelgalt Jumalasse mitteuskumise eest
* valikuvabadus & samas karistus selle kasutamise eest, kui tehakse nn "vale" valik
* kui Jumal ei vaja midagi, siis miks peaks Talle olema vajalik inimeste tanulikkus voi usk Temasse? Kui talle pole vajalik et inimesed oleksid tanulikud Talle voi usuksid Temasse, siis milleks neid karistada selle eest? Mis on yldse karistamise point?
*Jumal kui Looja, kes on voimeline looma koik sellisena nagu Ta tahab & kui Jumal tahab et koik saaksid paradiisi, siis see ka juhtuks.. Oleks piisanud lihtsalt kui inimene nati teistsugune luua..
*Jumala looming on taiuslik. Inimene on loodud taiuslik. & samas on oeldud et inimene on tanamatu&yleastuv jne .. on siis inimene taiuslik voi ei? Kas inimese loomus on taiuslik sellisena nagu ta on voi ei ole? Kas inimene on taiuslik& tema loomus ebataiuslik? (Kas Jumal loi midagi ebataiuslikku?) Voi on inimene ja tema loomus molemad taiuslikud?(Sel juhul milleks karistada?)
Mis iganes vastus sellele poleks, milleks luua miski teatud kalduvustega ja siis karistada teda selle eest, et ta neid kalduvusi kasutab?

Isegi see Aadama lugu.. Jumal loi paradiisiaia, kus nad elutsesid. Ja siis tekitas neile keelu. Milleks? Mis selle point oli? Voind siis luua aed ilma selle keelatud puuta & koik elanuks onnelikult seal siiani.. Voi siis loonud inimesed selliseks et neid ei huvitaks keelatu nappimine..

Samas kui Walschi raamatus olev point et. Kui Jumal on KOIK MIS ON, Ta on terviklik, taiuslik & miskit muud pole, siis pohimotteliselt ei saa Ta ennast sellisena kogeda nagu Ta on. Samas luues nailise eraldatuse - illusiooni (nagu meie inimestena seda kogeme), ja seda eraldatust kogedes, saab Ta voimaluse tajuda oma Terviklikkust ja Yhesust.

Tsiteerin: :

"kiire" puudumisel lakkaks olemast "aeglane". "Ylemise" puudumisel lakkaks olemast "alumine". "Siin" puudumisel ei eksisteeriks midagi "seal". Seega meid ymbritsevate illusioonide puudumisel ei oleks me ei siin ega seal.. Seega Universumi kui sellise point on anda meile kontekst milles me saame otsustada, luua, valjendada ja kogeda SEDA, KES ME TEGELIKULT OLEME.
Kes ma olen? Kas hea? Kas halb? Mis on "hea"? Mis on "halb"? Kas ma olen suur voi vaike? Mis on "suur"? Mis on "vaike"? Voi ei ole kumbagi? Mida tahendab olla xxx? Kes ma olen? Ja kelleks olemise valin ma jargmisena?
Elu ei ole avastamise protsess, vaid loomise protsess. Iga tegu on enda uuesti defineerimine.

Kuna Jumal on KOIK MIS ON, siis pole midagi, mis me ei oleks. Me oleme koik see kokku, me oleme koik. Jumal on koik. aga selleks et teada seda osa, mida ma praegu valjendan, pean ma suutma endale ette kujutada et on olemas osasid, mis ma ei ole. See ongi elu illusioon. Seega kasuta illusioone ja ole nende eest tanulik..

Rahu,
tõesti väga huvitav lugemine. peaks isegi selle ette võtma. siiri, igatahes tänu selle tutvustuse eest. hetk on tõde ja tõde on hetk. Kui kõik on hea siis me ei tea et see on hea, kuna pole muud kui hea. Seetõttu peab olema vastand. Kui poleks vastandiks halba siis ei teaks sa et midagi on hea. Ja seetõttu on ju tegelikult ka halb hea kuna ta toob välja heas hea. Nii, et midagi pole üdini halba. Alati on midagi positiivset ka kõige halvemas asjas/situatsioonis.

Rahu!! Ja näeme ka halvas head. Hetk on kõik! Väärtusta hetke. Armasta ja sa saad armastatud.

Vahepeal paris mitu walschi raamatut labi lugenud ja toesti head lugemiseks. Paljud asjad on hakanud rohkem loogilisemana paistma. Ja arusaamine Koraanist hoopis teistsuguse mootme saanud

Panen moned tsitaadid tolkena siia lugemiseks - ehk pakub huvi

Tsiteerin: :

tunnete valjendamisest:
See, kui hasti on sonum vastu voetud ei ole ligilahedaseltki nii tahtis kui see, kui hasti see on edastatud.
Sa ei saa votta endale vastutust selle eest, kui hasti teine inimene votab su toe vastu; sa saad ainult kontrollida seda kui hasti on see edasi antud. Ja kui hasti ei tahenda ainult seda kui selgelt vaid ka kui armastavalt, kui kaastundlikult, kui tundlikult, kui julgelt ja kui taielikult.

Kolab nagu jutustused prohvet Muhammadist ja Koraani kommentaarid tema kohta?

Tsiteerin: :

Surma illusoorsusest:
Vaata oit suremas ja sa naed seda kurva pilguga. Ja ometi, nae lille kui osa tervest puust, mis on muutumas ja kannab varsti vilja ja sa naed oie toelist ilu. Kui sa moistad et oitsemine ja mahalangemine on mark sellest et puu on valmis kandma vilja, siis moistad elu. Vaata seda hoolega ja sa naed et elu on iseenda metafoor.

Tsiteerin: :

Korgemal tasandil elamisest
Mine oma Korgeima Motteni mis sul endast on. Kujuta ette milline sa oleksid kui sa elaksid seda motet iga paev. Kujuta ette mida sa motleksid, teeksid ja ytleksid ja kuidas sa vastaksid sellele, mida teised teevad voi ytlevad. Kas naed erinevusi selle projektsiooni ja selle vahel, mida sa motled, teed ja ytled praegu?

kuna reaalsuse loomine algab mottest, siis paistab et tegu on paris hea harjutusega, mis voib viia selleni et yhel paeval elad, motled ja raagidki sedasi nagu sa seda oma motteis koige paremini suudad teha..

Tsiteerin: :

Enesehinnangust:
puu ei ole vahem taiuslik seeparast et ta on alles seeme. Vaike imik ei ole vahem taiuslik kui taiskasvanu. Ta on taius ise. Seeparast et ta ei saa teha monda asja voi ei tea monda asja, ei tee teda vahemtaiuslikuks.

Laps teeb vigu. Ta seisab. Ta vaarub. Ta kukub. Ta seisab uuesti, veidi vaarudes, klammerdudes oma ema jala kylge. Kas see teeb lapse ebataiuslikuks?

Ma ytlen teile, vastupidi! Laps on taius ise, taielikult imetlusvaarne.

Sina oled samuti!

Tsiteerin: :

Mitte olla mojutatud sellest, mida teised ytlevad:
Niikaua kuni sa muretsed selle parast, mida teised arvavad sinust, kuulud sa neile. Ainult siis kui sa ei vaja enam enda valist heakskiitu, kuulud sa endale!

Tsiteerin: :

Aja arukalt kulutamisest
Kui sa kulutad oma aega pyydes jouda selgusele mis on sulle "parim", siis just seda sa teedki: KULUTAD OMA AEGA. Parem saasta oma aega kui kulutada raiskavalt..

Ettevaatuse tuuldeloopimisest:
kui sa kulutad oma aega pyydes jouda selgusele mis on sulle "parim", on sinu otsused ettevaatlikud, sinu otsustamine votab terve igaviku ja sinu teekond viib sind ootuste merre. Kui sa ei vaata ette, siis upud oma ootustesse..

Momendi tahtsusest arusaamisest
Pole aega nagu praegu!
Muud aega ei eksisteeri peale praeguse. Ei ole muud momenti kui see praegune. "Praegu" on koik, mis eksisteerib...
eile ja homme on sinu ettekujutuse viljad. Sinu meelte valjamoeldised, mis ei eksisteeri paris reaalsuses.
Koik, mis iial juhtus, juhtub ja hakkab juhtuma, juhtub "praegu".

Otsustest, mille votad vastu tana:
Pea meeles, elu on pidev loomise protsess. Sa lood oma reaalsust igal minutil. Otsused, mille votad vastu tana ei ole tihti samad, mille langetad homme. Ometigi on koigi meistrite saladus: jatka samade asjade valimist.

Siinsest ja praegusest:
ignoreeri eelnevaid kogemusi ja sisene praegusesse hetke. Ole praegu siin.

Jumala universaalsest kohalolust:
Ma olen tuul, mis sasib su juukseid. Ma olen paike, mis soojendab su keha. Ma olen vihm, mis tantsib sinu naos, Ma olen lillelohn, mis on ohus ja Ma olen lilled, mis saadavad oma lohna yles. Ma olen ohk, mis kannab lillelohna.

Tsiteerin: :

Harmoonias elamisest:
Siin on suur saladus. See on pyha tarkus. Tee teistele seda, mida soovid et sulle tehtaks.
Koik teie probleemid, koik konfliktid, koik teie raskused rahu ja roomu loomiseks sellel planeedil on tingitud sellest et te pole suutnud aru saada sellest lihtsast instruktsioonist ja seda jargida.

Moistmisest, mis paneb suhted toimima:
Enamus inimesi sisenevad suhetesse moeldes mida nad sellest saavad, selleasemel et vaadata mida nad saavad suhtele anda. Suhte eesmark on otsustada millist osa endast sooviksid naha valjendumas, mitte selles, millist osa teisest suudad kinni pyyda ja tagasi hoida.

Suhete all siis silmas peetud mitte ainult abikaasade vaid yldse erinevaid suhteid: sobrad, oed-vennad, vanemad jne jne jne


Vot sellised tsitaadikesed Ponevat motisklemist & kommenteerige ikka ka - millistega noustute, millistega mitte & miks

Veel yks huvitav tsitaat raamatust "conversations with God III"

Tsiteerin: :

Thought control is the highest form of prayer. Therefore think only good things, and righteous. Dwell not in negativity and darkness. And even in moments when things look bleak - especially in those moments - see only perfection, expressonly gratefulness, and then imagine only what manifestation of perfection you choose next.
In this formula is found tranquillity. In this process is found peace. In this awareness is found joy.

tarmo kirjutas:

millises valguses näed sa pärast neid raamatuid islami/koraani õpetusi?
kuidas seletad vastuolusid?

(loen ka ise seda esimest raamatut)

Ma lisaks siia yhe omapoolse kommentaari.Nimelt hakkasin ka nyyd D.N.Walshi esimest osa lugema:Milline peaks yldse olema seos selle raamatu ka Koraani vahel.Koraan ju ytleb et sellest meile piisab?Paistab olevat huvitav materjal ja laindab kindlasti silmaringi aga kas Jumal on Koraani korval veel mingeid ilmutusi andnud.Mina vahemalt ei saa sellest asjast antud hetkel aru...

Siiri kirjutas:

*Jumal kui Koige Halastavam& Koige Armulisem & igavene porgupiin pelgalt Jumalasse mitteuskumise eest
* valikuvabadus & samas karistus selle kasutamise eest, kui tehakse nn "vale" valik
* kui Jumal ei vaja midagi, siis miks peaks Talle olema vajalik inimeste tanulikkus voi usk Temasse? Kui talle pole vajalik et inimesed oleksid tanulikud Talle voi usuksid Temasse, siis milleks neid karistada selle eest? Mis on yldse karistamise point?
*Jumal kui Looja, kes on voimeline looma koik sellisena nagu Ta tahab & kui Jumal tahab et koik saaksid paradiisi, siis see ka juhtuks.. Oleks piisanud lihtsalt kui inimene nati teistsugune luua..
*Jumala looming on taiuslik. Inimene on loodud taiuslik. & samas on oeldud et inimene on tanamatu&yleastuv jne .. on siis inimene taiuslik voi ei? Kas inimese loomus on taiuslik sellisena nagu ta on voi ei ole? Kas inimene on taiuslik& tema loomus ebataiuslik? (Kas Jumal loi midagi ebataiuslikku?) Voi on inimene ja tema loomus molemad taiuslikud?(Sel juhul milleks karistada?)
Mis iganes vastus sellele poleks, milleks luua miski teatud kalduvustega ja siis karistada teda selle eest, et ta neid kalduvusi kasutab?

Isegi see Aadama lugu.. Jumal loi paradiisiaia, kus nad elutsesid. Ja siis tekitas neile keelu. Milleks? Mis selle point oli? Voind siis luua aed ilma selle keelatud puuta & koik elanuks onnelikult seal siiani.. Voi siis loonud inimesed selliseks et neid ei huvitaks keelatu nappimine..

Nendele motetele kirjutaksin ka midagi omalt poolt vastu:
*Igavene porgupiin Jumalasse mitte uskumise eest-Jumal on loonud kogu universumi ja tal on oigus mistahes seadusi valja anda.Nagu mina Koraanist aru saan, siis pohilislt Jumal nouabki meil kuulekust ja usku,mitte niivord pikki ja keerulisi usu rituaale, kui vaid et inimene austaks Jumalt ja pyyks olla kuulekas.Jumal teab et inimene on nork ja ekslik.Yks aya ytleb et pyya hoiduda suurtest pattudest, Jumal andestad sulle vaiksed.Ypris halastav ja armuline hoiak.
*mis oleks alternatiiv valikuvabadusele? Kas Jumal oleks pidanud looma inimese robotlikult kuulekana?

Konealust raamatut lugedes tekitab moningast hammingut see et Jumal kirjeldades oma olemust kasutab vordlusi kyll kristluse ja budismiga, pole aga mainitud islamit. Yks huvitav koht leidub lehekyljel 30:
"ma kasutan siin piltlikku valjendit teie KOIGE HILISEMAST pyhakirjast(scriptures).(Piibel)
Nii et Piibel on koige hilisem pyhakiri? Voi on see Koraan? Voi ei saanud mina hasti sellest loigust aru?