Loomislugu N D Walschi järgi

Raamatust "Jutuajamised Jumalaga I"
(tõlgin selle inglise keelsest raamatust, eesti keeles ilmunud tõlge võib sõnastuses mõnevõrra erineda)

Alguses see mis On oli kõik mis oli ja midagi muud ei olnud. Ometigi Kõik Mis On ei saanud iseennast teada sest Kõik Mis On oli kõik mis olemas oli ja midagi muud ei olnud. Ja seega Kõik Mis On...ei olnud. Sest millegi muu puudumisel Kõik Mis On, ei ole.
See on suur Olemine/Mitte Olemine millele müstikud on viidanud aegade algusest saati.
Seega Kõik Mis On teadis et et ta oli kõik see mis oli aga sellest ei piisanud, kuna ta võis ainult teada oma suurepärasust kontseptuaalselt aga mitte eksperimentaalselt (läbi kogemuse). Ometigi oli kogemus see mida ta igatses, kuna ta tahtis teada mis tunne on olla nii suurepärane. See oli aga võimatu kuna termin "suurepärane" on suhteline väljend. Kõik Mis On ei saanud teada mis tunne on olla suurepärane muidu kui selle mis ei ole ilmnemisel. Selle mis ei ole puudumisel see mis ON, ei ole.
/.../
Üks asi, mida Kõik Mis On teadis, oli see et polnud midagi muud. Ja seega Ta ei saanud ega saa iial teada Ennast läbi viitepunkti mis asub väljaspool Teda. Sellist punkti ei eksisteerinud. Ainult üks viitepunkt eksisteeris ja see oli koht enda sees. "Ei-Ole On." Ei-Ole Olen.
Siiski Kõik Kõigest valis võimaluse teada Ennast eksperimentaalselt (läbi kogemuse).
See energia - puhas, nähtamatu, kuulmatu, jälgimatu ja seega kellegi-teise-poolt-teadmatu energia - valis kogeda ennast kui ülim suurepärasus nagu Ta oli. Selleks et seda teha, märkas Ta et peab kasutama viitepunkti enese sees.
Ta järeldas et iga osake Temast peab olema vähem kui tervik ja seega kui Ta lihtsalt jagas enda osadeks, iga osa, olles vähem kui tervik, saab vaadata tagasi ülejäänud Enda suunas ja näha suurepärasust.
Ja seega Kõik Mis On jagas Enda, saades ühel hiilgaval hetkel selleks mis on SEE ja selleks mis on TOO. Esimest korda eksisteerisid SEE ja TOO eraldi üksteisest. Ja ometigi eksisteerisid nad samaaegselt. Ja samuti eksisteeris see mis oli MITTE KUMBKI.
Seega hakkasid äkitselt eksisteerima kolm elementi: see mis on SIIN. See mis on SEAL. Ja see mis POLE EI SIIN EGA SEAL aga mis peab eksisteerima selleks et saaksid eksisteerida siin ja seal
See on see eimidagi (nothing) mis hoiab endas kõike. See on see kõik mis hoiab endas osi.
/.../

See eimiski (nothing) mis hoiab endas kõike on see, mida mõned inimesed kutsuvad Jumalaks. Ja ometi pole see täpne, kuna see väidaks nagu oleks midagi mis Jumal ei ole - nimelt see "kõik" mis ei ole see "eimidagi"("nothing"). Aga Ma olen Kõik Asjad - nähtavad ja nähtamatud, seega kirjeldus Minust kui Suurest Nähtamatust, Ei-Midagi (No-Thing) või Avarus Kõige Vahel (Space Between), mis on algselt idast pärinenud Jumala definitsioon pole täpsem kui Lääne praktilisem definitsioon Jumalast kui kõik mis on nähtav. Need kes usuvad et Jumal on Kõik Mis On JA Kõik Mis Ei Ole, on need, kelle arusaamine on korrektne.
Nüüd aga luues selle mis on "siin" ja selle, mis on "seal", andis Jumal Jumalale võimaluse Ennast teada. Selle suure plahvatuse hetkel iseenda seest lõi Jumal suhelisuse (relatiivsuse) - suurim kingitus mille Jumal Endale andis. Seega suhe (relationship) on suurim kingitus mille Jumal sulle on andnud, sellest arutleme hiljem.
Ei-Millestki (No-Thing) sai seega alguse Kõik (Everything) - vaimne sündmus täiesti kooskõlas sellega muideks mida teadlased kutsuvad Suure Paugu teooriaks.
Kuna kõik elemendid tulid esile, sai loodud aeg kuna miski oli kõigepealt siin, siis oli see seal ja perioodi, mille jooksul liikus see miski siit sinna, sai seeläbi mõõta.
Täpselt nagu Enda osad mis on nähtavad hakkasid ennast defineerima ""suhteliselt"" (relative) üksteisega, hakkasid samuti nähtamatud osad.
Jumal teadis et selleks et saaks eksisteerida armastus - ja et teada Ennast kui puhast armastust, pidi eksisteerima selle täpne vastand. Seega Jumal lõi vabatahtlikult suure polaarsuse - armastuse täieliku vastandi - kõik selle, mis armastus ei ole - ja mida nüüd kutsutakse hirmuks. Sel hetkel mil hakkas eksisteerima hirm, sai eksisteerida armastus kui miski mida on võimalik KOGEDA.
Selle duaalsuse loomine - armastuse ja selle vastandi- on viidatud inimeste poolt nende erinevates mütoloogiates kui "kurjuse sünd", "Aadama langemine", "Saatana vastuhakk" jne.
Täpselt nagu te olete valinud puhta armastuse isikustamise selle Jumala tegelaskujuks loomise läbi, olete te valinud lootusetu hirmu isikustamise tegelase nimega "saatan" läbi.
Mõned siin Maa peal on rajanud sellest sündmusest üsna üksikasjaliku mütoloogia koos sõdade ja lahingustsenaariumidega, ingellike sõdurite ja saatanlike sõduritega, headuse ja kurjuse jõududega, valguse ja pimedusega.
See mütoloogia on inimkonna varajane püüd mõista ja jutustada teistele seda lugu viisil mis neile arusaadav, kosmiline sündmus, millest inimese hing on sügavalt teadlik, aga mida meeled vaevu ette kujutada suudavad.
Universumi muutmisega Iseenda jagatud versiooniks, lõi Jumal, puhtast energiast kõik selle mis praegu eksisteerib, mõlemad - nii nähtava kui nähtamatu.
Teisisõnu, seeläbi ei loodud mitte ainult füüsiline universum vaid ka metafüüsiline. Osa Jumalast, mis moodustab teise poole Olen/EiOle võrdusest, plahvatas samuti lõputuks arvuks osadeks, iga osa väiksem kui tervik. Neid energiaühikuid kutsute te vaimudeks (spirits).
Mõnedes teie religioonides on väidetud et "Jumal Isal" on palju vaimulapsi. See paralleel inimese elukogemusega kus elu end ise paljundab, paistab olevat ainus viis kuidas massidele selgeks teha loendamatute vaimude äkilise ilmumise idee reaalsus "Taevariiki".
Sel korral pole tie müütilised lood eriti kaugel reaalsusest - kuna lõputud vaimud kes sisalduvad Minu täielikkuses on, kosmilises mõttes, minu järeltulijad.
Minu jumalik eesmärk Minu jagamisel oli luua piisavalt Minu osi et Ma saaksin teada Ennast läbi kogemuse. On ainult üks viis kuidas Looja saab Ennast kogemuse läbi teada kui Loojat - luues. Ja nii andsingi igale loendamatutest Minu osadest sama võime luua nagu Mul kui tervikul on.
See on see, mida religioonid peavad silmas kui nad ütlevad et teid loodi "Jumala näo järgi" (image and likeness of God). See ei tähenda, nagu mõned on arvanud, et meie füüsilised kehad näevad välja ühesugused, kuigi Jumal võib võtta ükskõik millise füüsilise vormi Ta valib mingi eesmärgiga. See tähendab et meie olemus on sama. Me oleme tehtud samast materjalist. Me OLEME "sama materjal"! Samade omaduste ja võimetega, kaasaarvatud võimega luua füüsilist reaalsust õhust.
Minu eesmärk teid luues, Mu vaimsed järeltulijad, oli et Ma saaksin kogeda Ennast kui Jumalat. Mul ei ole muud võimalust seda teha kui läbi teie. Seega võib öelda, ja seda on palju kordi juba öeldud, et minu eesmärk teie jaoks on see et teie saaksite ennast teada kui Mind.
See paistab olevat nii hämmastavalt lihtne ja ometigi muutub väga keeruliseks sellepärast et on ainult üks viis kuidas te saate endid teada kui Mind: te peate enne teadma ennast kui kedagi kes pole Mina.