Islamifoorum
Would you like to react to this message? Create an account in a few clicks or log in to continue.
Islamifoorum

Foorum islamiteemadel arutlemiseks
 
PealehtPealeht  GalleryGallery  Latest imagesLatest images  OtsiOtsi  RegistreeriRegistreeri  Logi sisse  

 

 Islam ja demokraatia

Go down 
4 posters
AutorTeade
Külaline
Külaline




Islam ja demokraatia Empty
PostitaminePealkiri: Islam ja demokraatia   Islam ja demokraatia Icon_minitimeNelj Aug 19, 2010 5:04 am

Kuna siin on koos palju islamit tundvaid inimesi, siis ma kasutan juhust ning küsin teie arvamust: kas teie arvates islam ja demokraatia on ühilduvad?
Mina isiklikult ei saa küll aru, miks peaks üldse kõik nö ühte patta panema, oluline on sallivus ja heatahtlikkus.
Mark Tessler on uurinud islami usu mõju usklike suhtumisele demokraatiasse. Ta kasutas selleks Palestiinas, Marokos, Al¾eerias ja Egiptuses kogutud andmeid avaliku arvamuse kohta ning järeldas, et tugevalt islamiusulised inimesed ei ole ilmtingimata demokraatiavastased. Avaliku arvamuse järgi ei ole islamistlik valitsemine ja demokraatia omavahel ühildamatud. Samas peab vastukaaluks mainima, et paljud õpetlased ehk nn vastasseisjate leer on veendunud, et islamipoliitika ning demokraatia on siiski kaks täiesti erinevat asja. Princetoni ülikooli professor Bernard Lewis on isegi esitanud moslemitele väljakutse „ omaks võtta Lääne ideaalid ja hüljata ``vimm ja ohvriksolemine``“ (minu arust ei saaks olla enam läänetsentristlikum!).
Imaam Khomeini (ra) nimetab vaenlasteks neid, kes sillutavad teed arusaamale poliitika ja religiooni lahusolekust. Iseasi, kas see `vaenlane` selles tähenduses on keegi, kelle vastu meetmed kasutusele võtta või keegi, keda sallida, aga lihtsalt mitte temaga liituda. Imaam Khomeini nimetab islamistlikku valitsust ``jumaliku seaduse inimese üle valitsemiseks``. Samas demokraatia oma olemuselt tähendab inimese valitsemist inimese üle.
Domineerivamad islamit mõtestada püüdvad diskursused tõlgendavad täielikult demokraatiavastase teona praktiliselt kõike, mis islamis toimub (meedia järab konti ja tekitab, nagu Abu-Lughod ütleb, sünonüümi, koletisliku entiteedi nimega taliban ja terroristid, mis siis käiks nagu kõigi moslemite kohta). Ei saa vaadelda ühena islamistike erakondade vastuseisu likööriga kaubitsejatele ning volitamata vaimulike soovi, et naised kannaksid loori (mis osas võib samuti tuua lisaks negatiivsetele põhjustele ka täiesti praktilisi ning läänetsentrismist kaugemale vaatama sundivaid põhjendusi). Ometi leiab meedia enamasti kohe kõiges midagi demokraatiavastast.
Mõeldes siinkohal paralleelselt Eesti riigi peale, kus kehtib Läänelik õigussüsteem, kuidas peaks suhtuma asjaolusse, et alkoholi müük on lubatud vaid teatud kellaaegadel? Kas arusaama sellisest sammust peaks suuresti muutma näiteks religiooni mängutulek – oletame, et piirid alkoholimüümise kellaaegadele pandi tänu kristlikele institutsioonidele? Ja kas alkoholimüügi keelamine alates teatud kellaajast oleks tänu religiooni rolli tunnistamisele ebademokraatlikum tegu kui religiooni asjasse segamata, arvestades, et tulemus/tagajärg on sama mõlemal juhul?
Ühesõnaga, teie arvamusi tahaks lugeda cat
(Ärge pahandage pikema arutluse pärast, suutsin ehk sellega oma mõtte küsimuse esitamiseks selgemaks muuta).
Tagasi üles Go down
Raul




Postituste arv : 313
Join date : 03/09/2008
Ikä : 49

Islam ja demokraatia Empty
PostitaminePealkiri: Re: Islam ja demokraatia   Islam ja demokraatia Icon_minitimeNelj Aug 19, 2010 1:46 pm

Enne vist oleks vaja selgeks teha mis on demokraatia?
Ma ei ole moslem ja selline Läänelik demokraatia mulle ei istu.
Üks väike jutuke sellest raamatust
Islam ja demokraatia 235
Orjad liikusid aeglaselt üksteise järel ja igaüks tassis lihvitud kivi. Neli rida, kõik pikkusega poolteist kilomeetrit, kivitahumisest kuni kohani, kus algas linn-kindluse ehitus, mida valvurid valvasid. Kümne orja kohta tuli üks relvastatud sõdalasest valvur. Orjade kõrval, kolmeteistmeetrise lihvitud kividest laotud künka otsas istus Krati - üks ülempreestritest; juba neli kuud jälgis ta vaikides toimuvat. Keegi ei tülitanud teda, keegi ei julgenud isegi pilguga tema mõttetegevust katkestada. Orjad ja valvurid suhtusid inimkätega loodud mäesse ja sellel asuvasse trooni nagu maastiku lahutamatusse osasse. Ja keegi ei pööranud enam tähelepanu kas mäetipul ringi liikuvale või liikumatult troonil istuvale inimesele. Krati oli enesele püstitanud ülesande riiki ümber korraldada, kindlustada preestrite võimu tuhandeteks aastateks, allutades neile kõik inimesed Maal, muutes nad kõik, kaasa arvatud riikide valitsejad, preestrite orjadeks.
* * *

Ükskord laskus Krati mäelt alla, jättes oma troonile teisiku. Preester vahetas riided, võttis paruka ära. Andis valvurite pealikule käsu, et teda pandaks ahelaisse nagu tavalist orja, ning laskis end aheldada orjade rivisse noore ja tugeva Nardi nimelise orja selja taha.

Orjade nägusid jälgides mäkras Krati, et sellel noorel orjal oli uuriv ja hindav pilk, mitte ekslev ja ükskõikne nagu paljudel. Nardi nägu oli vaheldumisi keskendunult mõtlik või erutunud. "Tähendab, ta haub mingit oma plaani," - arvas preester ja tahtis veenduda, kui täpne oli tema vaatlus.

Kaks päeva jälgis krati Nardit. Tassides vaikides kive, istudes tema kõrval söögiruumis ja magades ta kõrval lavatsil. Kolmandal ööl, kui kõlas käsklus "magama" keeras Krati ennast noore orja poole ja tõi sosinal ahastusega kuuldavale mitte kellegile suunatud küsimuse: "Kas tõesti niimoodi jätkubki kogu ülejäänud elu?"

Preester nägi: noor ori võpatas ja keeras otsemaid oma näo preestri poole, tema silmad särasid. Nad särasid isegi suure baraki ähmases valguses.
- See ei jätku niimoodi enam kaua. Ma mõtlen plaani välja. Ja sina, vanamees, võid samuti sellest osa võtta, - sosistas noor ori.

- Missugust plaani? - küsis preester ohates ja ükskõikselt.

Nardi hakkas veenvalt ja tuliselt seletama:

- Sina, vanamees, ja mina, ja meie kõik saame varsti vabadeks inimesteks. Sa loe kokku, vanamees: iga kümne orja kohta tuleb üks valvur. Ja viieteist orja kohta, kes valmistavad toitu, õmblevad riideid, on vaid üks valvur. Kui me kõik koos kindlaksmääratud ajal valvureid ründame, siis me võidame nad. Vaatamata sellele, et valvurid on relvastatud, aga meie oleme keti külge aheldatud. Meid on iga valvuri jaoks kümme ja kette võib samuti relvana kasutada. Me relvitustame kõik valvurid, seome nad kinni ja võtame relvad endale.

- Eh, noormees, - ohkas Krati ja tõi osavõtmatult kuuldavale: - su plaan pole läbi mõeldud. Valvureid on küll võimalik relvituks muuta, kuid varsti saadab valitseja uued, võibolla terve armee, ja tapab ülestõusnud orjad.

- Ma olen ka sellele mõelnud, vanamees. On vaja valida niisugune aeg, mil pole sõjaväge. Ja see aeg läheneb. Me ju kõik näeme, kuidas armeed sõjakäiguks ette valmistatakse. Kogutakse provianti kolmekuulise reisi jaoks. Tähendab armee jõuab kolme kuuga määratud paika ja asub lahingusse. Võitluses ta nõrgeneb, kuid võidab, võtab kaasa palju uusi orje. Nende jaoks juba ehitatakse uusi barakke. Meie peame hakkama relvi ära võtma kohe, kui meie valitseja armee astub teise armeega lahingusse. Käskjalgadel võtab kuu aega, et toimetada kohale teadaanne otsekohese tagasituleku hädavajalikkusest. Nõrgenenud armeel kulub tagasitulekuks mitte vähem kui kolm kuud. Nelja kuu jooksul suudame me vastuvõtuks valmistuda. Meid pole vähem kui sõdureid armees. Anastatud orjad tahavad meiega tulla, kui nad näevad, mis on juhtunud. Ma olen kõike õigesti ette näinud, vanamees.

- Jah, noormees, sa võid oma plaani ja oma mõtetega valvuritelt relvad ära võtta ja armee üle võidu saavutada, - vastas preester juba virgunumalt ja lisas: - aga mis orjad pärast tegema hakkavad ja mis juhtub valitsejatega, valvurite ja sõduritega?

- Selle üle olen ma ka veidi mõelnud. Ja seni tuleb pähe vaid üks: need kes seni polnud orjad, muutuvad nüüd nendeks, - sõnas Nardi mitte väga veendunult.

- Aga preestrid? Ütle mulle noormees, mida sa kavatsed teha preestritega kui sa võidad - kas muudad nad orjadeks?

- Preestrid? Selle üle pole ma mõelnud. Kuid praegu ma panen ette: las preestrid olla nii nagu on. Neid kuulavad orjad ja valitsejad. Neid on küll mõnikord keeruline mõista, kuid ma arvan, et nad on kahjutud. Las nad jutustavad jumalatest, aga meie teame ise, kuidas oma elu paremini elada.
- Kuidas paremini - see on hea, - vastas preester ja teeskles, et uni võtab võimust.

Kuid Krati ei maganud sel ööl. Ta mõtiskles. "Muidugi, - mõtles Krati, - kõige lihtsam oleks vandenõust valitsusele teatada ja noor ori kinni võtta, tema on ilmselt teiste peamine õhutaja. Kuid see ei lahenda ju probleemi. Orjusest vabanemise soov jääb ilmselt orjadele alati alles. Ilmuvad uued eestvedajad, hakatakse välja töötama uusi plaane, aga kui nii juhtub, jääb peamine oht riigi jaoks alatiseks riigi sisse alles."

Krati ees seisis ülesanne töötada välja plaan kogu maailma orjastamiseks. Ta sai aru, et ainult füüsilise vägivalla abil pole võimalik seda eesmärki saavutada. Tingimata on vaja iga inimest, terveid rahvaid psüholoogiliselt mõjutada. On vaja muundada inimlikku mõtet, sisendada igaühele: orjus on kõrgeim hüvang.Tingimata tuleb käiku lasta isearenev programm, mis hakkab desorienteerima terveid maailma rahvaid ajas ja arusaamistes. Kuid kõige tähtsam on mitte võimaldada tegelikkuse adekvaatset vastuvõtmist. Krati mõte töötas üha kiiremini, ta lakkas tajumast oma keha, raskeid ahelaid kätel ja jalgedel. Ja korraga justkui välgulöök, tekkes programm. Veel mitte detailiseeritud ega seletatav, kuid juba tunnetatav ja põletav oma mastaapsusega. Krati tundis ennast maailma ainuvalitsejana.

Preester lebas aheldatuna ja tundis vaimustust: "Homme hommikul, kui kõik tööle viiakse, teen ma kokkulepitud märgi ja valvurite ülem käsib mind orjade rivist välja viia ja ahelad maha võtta. Ma detailiseerin oma programmi, lausun mõned sõnad ja maailm hakkab muutuma. Uskumatu! Alati vaid mõned sõnad - ja kogu maailm allub mulle, minu mõttele. Jumal andis tõepoolest inimesele jõu, millel pole Universumis võrdset, see jõud on - inimlik mõte. Inimene lausub sõna ja muudab ajaloo käiku.

Olukord kujunes ebatavaliselt edukaks. Orjad valmistusid ülestõusuks. See plaan on ratsionaalne ja võib ilmselt viia nende jaoks vahepealsele positiivsele tulemusele. Kuid ma võin vaid mõne fraasiga mitte ainult neid, vaid ka tänaste orjade järeltulijaid ja maapealseid valitsusi tulevaseks tuhandeks aastaks orjadeks muuta."

Hommikul võttis valvurite ülem Krati märguande peale temalt ahelad. Ja juba järgmisel päeval olid tema vaatlusplatsile kutsutud ülejäänud viis preestrit ja vaarao. Krati alustas kogunenute ees oma kõnet:

- Seda, mida te praegu kuulete, ei tohi keegi üles kirjutada ega edasi rääkida. Meie ümber pole seinu ja minu sõnu ei kuule keegi peale teie. Ma mõtlesin välja meetodi, kuidas muuta kõiki Maal elavaid inimesi meie vaarao orjadeks. Seda pole võimalik teha arvukate vägedega ja kurnavate sõdadega. Kuid ma teed seda mõne fraasiga. Selle kuuldavale toomisest möödub vaid paar päeva ja te näete, kuidas maailm muutuma hakkab. Vaadake: all pikas rivis keti külge aheldatud orjad kannavad ükshaaval kive. Neid valvab palju sõdureid. Mida rohkem orje, seda enam tuleb karta nende mässu. Me tugevdame valvet. Me oleme sunnitud oma orje hästi toitma, muidu nad ei suuda teha rasket füüsilist tööd. Kuid nad on ikkagi laisad ja kalduvad mässama. Vaadake, kui aeglaselt nad liiguvad, kuid laisaks muutunud valve ei utsita neid piitsadega, ei peksa isegi terveid ja tugevaid orje. Kuid varsti nad hakkavad palju kiiremini liikuma. Neil ei ole enam valvureid vaja. Valvurid muutuvad samuti orjadeks.

Seda võib toime panna niimoodi. Las heerold viib täna enne loojangut laiali vaarao käsu, milles on öeldud: "Uue päeva koidikust alates kingitakse kõigile orjadele täielik vabadus. Iga kivi eest, mis on linna kantud, saab vaba inimene ühe mündi. Münte võib vahetada toiduks, riieteks, eluasemeks linnas ja lossis. Nüüdsest peale te olete vabad inimesed."

Kui preestrid mõistsid, mida Krati oli öelnud, lausus üks neist, kõige vanem:

- Sa oled deemon, Krati. Sinu poolt väljamõeldu mässib paljud maapealsed rahvad deemonluse võrku.

- Olgu ma pealegi deemon ja las inimesed hakkavad minu poolt väljamõeldut demokraatiaks kutsuma.

***

Loojangu ajal kuulutati orjadele uut seadust. Nad olid hämmelduses ja paljud neist ei maganud öösel, mõeldes uuest õnnelikust elust.

Järgmise päeva hommikul tõusid preester ja vaarao jälle kunstliku mäe väljakule. Nende pilgule avanev pilt hämmastas kujutlusvõimet. Tuhanded endised orjad tassisid üksteise võidu neidsamu kive, mis varemgi. Valanud end veega üle, tassisid paljud kahte kivi. Teised, kel oli üks kivi, jooksid tolmupilves. Mõned valvurid tassisid samuti kive. Inimesed, kes pidasid ennast vabadeks - neilt olid ju ahelad ära võetud - püüdsid saada võimalikult rohkem ihaldatud münte selleks, et üles ehitada oma õnnelikku elu.

Krati veetis veel mõned kuud oma terrassil, jälgides rahuldustundega all toimuvat. Muutused olid kolossaalsed. Osa orje ühines väikestesse gruppidesse, ehitas vankreid ja, ladunud sinna kive ning valanud end veega üle, jätkas vankrite lükkamist.

"Nad on võimelised veel palju seadeldisi välja mõtlema, - oli Krati rahulolev, - juba tekkisid esimesed teenused: vee ja toidul laialikandjad. Osa orje sõi käigu pealt, tahtmata kaotada aega teekonnale barakki sööma minemiseks, ja tasus laialikandjatele saadud müntidega. Vaat siis, välja ilmusid isegi tohterdajad: kannatada saanutele osutatakse abi lausa käigu pealt ja samuti müntide eest. Nad valisid liikluse reguleerija. Varsti valivad endale ülemused, kohtu. Las valivad: nad ju arvavad, et on vabad, kuid olemus pole muutunud, nad tassivad endiselt kive..."


Nii nad jooksevadki tolmus läbi aastatuhande, valavad end veega üle ja tassivad jälle raskeid kive. Ja ka praegu jätkavad nende samade orjade järeltulijad oma mõttetut jooksu...
_____________________________________
Muidu mulle eriti ei istu Megre reematud, kuid ... sellega olen ma nõus, et demokraatia on lihtsalt diktatuur, kus mängitakse, et rahva käes on võim.
Tagasi üles Go down
Kadri

Kadri


Postituste arv : 124
Join date : 31/08/2008
Asukoht : Dublin

Islam ja demokraatia Empty
PostitaminePealkiri: Re: Islam ja demokraatia   Islam ja demokraatia Icon_minitimePüh Aug 22, 2010 2:58 am

Ladyantrole:
lyhike vastus:islam ja demokraatia sobivad kokku kyll;kuna Koraan ytleb et usus ei saa olla sundust;
Eks islami opetlased nagu ka muud juhid on ikka huvitatud et rahvas neile alluks.Paistab et moni kohe naudib et teha uskliku elu veelgi keerulisemaks kuu koraan ytleb.Ega islami maad demokraatiaga eriti ei hiilga kyll;moni vist motleb et tuleks igas asjas teha risti vastupidi kui laanes; siis on koik suureparane.Eks muidugi islamiriike ole ka igasuguseid; on demokraatlikemaid kui ka diktaatorlikemaid.
Mis puutub alkoholikeeldu; siis mina isiklikult arvan et voik piirata kyll;erit kui on naha et juhtub vahem liiklusonnetusi ja muid alkoholitarbimise tagajargi.Samas ega see vist midagi ei aita; kes tahab ostab lihtsalt teisel ajal.
Tagasi üles Go down
Külaline
Külaline




Islam ja demokraatia Empty
PostitaminePealkiri: Re: Islam ja demokraatia   Islam ja demokraatia Icon_minitimePüh Aug 22, 2010 2:25 pm

Tamara Sonn kirjutab, et kahekümnendal sajandil asendusid varem islami reformaatoreid kirjeldanud eneseuurimine ja kriitika kaitsehoiaku ja kalduvusega süüdistada kõigis islamiühiskonna probleemidest Läänt. Eesmärk oli ühiskonnakorraldusega rahulolematutele moslemitele selgitada, et pole vajadust pöörduda võõraste poole, sest islam katab kõik inimese vajadused. Niisugune uus lähenemine oli aga suuresti alaharitud massidele igati meeltmööda, motiveerides neid muutuma poliitiliselt aktiivsemaks. Sõjas Ameerika tsiviilõiguste eest ning kohati ka feministlikes liikumistes meenutati kuulajatele igakülgselt kannatusi, mida neile olid põhjustanud sterotüpiseeritud vaenlased. Kannatajaid julgustati nimetatud vaenlaste vastu üles astuma ning oma õigusi nõudma. Niisamuti toimiti ka islamiühiskonnas. Huvitav oleks ehk siinkohal ära märkida, et kõigil nimetatud kolmel juhul oli steretüüpseks vaenlaseks valgenahaline mees. Uus trend islami kogukondades ei seisnud vastu reformidele, vaid soovis rõhutada religiooni hiilgust, et taasavastada ühiskonna tugevus. Õige pea jäid aga reformid islami taasavastamise varju.

Iseenesest on ju ka islamimaailmas olnud katse demokraatiat kehtestada. Näiteks 1947 aastal Pakistani üldkuberneriks saanud Mohammad Ali Jinnah plaani muuta Pakistani riigikorraldus demokraatlikuks. Selle asemel, et vanduda truudust Briti monarhile, lubas ta olla truu Pakistani põhiseadusele. Idee Pakistani riigikorralduseks oli, et Pakistanist saab demokraatlik riik, milles võimu teostavad rahva poolt valitud esindajad. Võimu valida esindajad saab rahvas Jumalalt vastavalt islamistlikele põhimõtetele, milleks on `demokraatia, vabadus, võrdsus, sallivus ja sotsiaalne õiglus`, lisaks ka iseseisev kohtuvõim. Kuna aga riik oli ebastabiilses olukorras, osutusid ideaalid valgustunud islamistliku ühiskonna loomiseks siiski vaid ideaalideks.

Kui arvestada, et moslemitel on suhteliselt värskelt seljataga võõraste tõekspidamistega sundarvestamine, siis on selge, et kõigepealt tuleb neil ennast nö uuesti leida ja alles siis hakata mõtlema partnerlusele ja ehk isegi sõprusele Läänega. Ning tegelikult on Läänesgi vaja reforme läbi viia, mul on tunne, et konflikt islamiga näitab probleemide olemasolu Lääne ühiskonnas, aga millegipärast eelistatakse pigem moslemeid materdada kui põhjustele mõelda. Ja siis ongi seis, kus moslemid süüdistavad Läänt ja Lääs süüdistab moslemeid. Nokk kinni, saba lahti... Rolling Eyes
Tagasi üles Go down
Kadri

Kadri


Postituste arv : 124
Join date : 31/08/2008
Asukoht : Dublin

Islam ja demokraatia Empty
PostitaminePealkiri: Re: Islam ja demokraatia   Islam ja demokraatia Icon_minitimeEsm Aug 23, 2010 1:44 am

Teretulemast Ladyantro siia foorumisse! Sul paistab olevat suured teadmised Islamiajaloost ja -poliitikast.
Eks inimestel kipub ikka nii olema et teistsugususes nahakse vaenlast.
Ilmselt oleks Laanel ja Moslemitel vaja mingit avatud dialoogi et asjad selgeks raakida.Yksteist poriga loopida pole motet.Kindlasti pole oige see et moned moslemid pyyavad euroopas kehtestada islamireegleid,samas kui eurooplsed islamimaailmas peavad jargima islami reegleid.Paistab et islamiyhiskonnas valitseb tohutu enesekesksus,mingi enesekriitika ei tule yldse kone alla.
Tagasi üles Go down
Külaline
Külaline




Islam ja demokraatia Empty
PostitaminePealkiri: Re: Islam ja demokraatia   Islam ja demokraatia Icon_minitimeEsm Aug 23, 2010 5:04 am

Njaa.... Mismoodi seda dialoogi saavutada?! Shocked Mõlemad ühiskonnad on täiesti "ajupestud" meedia poolt. Lugesin just mingi islami burkade teema all olevaid kommentaare (Postimees oli vist) ning selgelt on aru saada, et mitte ainult moslemid ei ole kaotanud enesekriitikat, vaid sama võib julgelt öelda eurooplaste kohta.
Islam on suhteliselt noor religioon ning peab veel "settima" pisut. flower

Minu teadmised täienevad järjest, uurin just islami seaduste ja demokraatia teemat study
Tagasi üles Go down
Hannah

Hannah


Postituste arv : 663
Join date : 26/08/2008

Islam ja demokraatia Empty
PostitaminePealkiri: Re: Islam ja demokraatia   Islam ja demokraatia Icon_minitimeEsm Aug 23, 2010 3:10 pm

Muide, Rauli jutule lisaks veel üks link, kui keegi pole veel kuulnud sellest:

https://www.youtube.com/watch?v=GrIMUEO2wFs

Tõestab, et see jutt pole lihtsalt jutt, vaid ka tegelikult reaalsus, mis toimub! Kui teil vähegi aega on, vaadake video lõpuni, sest midagi paremat te tõesti oma ajaga teha ei suudaks, seda võin garanteerida Very Happy:D

Sorry, et vale teema alla postitasin Embarassed
Tagasi üles Go down
Siiri

Siiri


Postituste arv : 640
Join date : 26/08/2008
Asukoht : London

Islam ja demokraatia Empty
PostitaminePealkiri: Re: Islam ja demokraatia   Islam ja demokraatia Icon_minitimeTeis Sept 07, 2010 9:24 pm

Mismoodi dialoogi saavutada? Vägisi ei saa mitte midagi teha. Küll jõuab kätte aeg, mil inimestes tekib tahe midagi ära teha. Ja kui piisaval arvul rahvast selle tahtega välja tulevad, küll jõuavad kätte ka muutused. Kõik oleneb ju sellest, millise ajaperioodi vältel asja vaadata.

Noor põlvkond on veidi erinev vanemast ja paistab et nad on avatumad. Tänu sellele et noored rohkem suhtlevad, reisivad ja vastavalt oma elukogemustele teevad oma järeldused, on olukord juba palju paremaks muutunud. Eks vana põlvkond hääbub ja noored muudavad seda, mis on. Iga põlvkond natuke ja küll asjalood paranevad.

Tänapäeva noored on juba väga väga erineva mõtlemisega vanemast põlvkonnast .) Ma tean oma tutvusringkonnas piisavalt palju rahvast, kes julgevad ja mõtlevad oma peaga ning meediast eriti ei huvitu. Pigem uurivad omal käel välja kuidas asja ajada ja kuidas parem on.

Ning see ei puuduta mitte ainult islamiteemat vaid samuti eestlaselegi lähedasemat - vaadake kasvõi seda, millised probleemid valitsevad praegu noorte hulgas, kes käivad koolides. Koolisüsteem, mis ajast ja arust, välja töötatud sadakond aastat tagasi, vajab juba ammu uuendusi. Teatud ajani töötas nagu kellavärk, nüüd aga kõik keeb ja sisiseb. Ega see vanem põlvkond igavesti vanas vaimus jätkata ei saa .... Smile
Tagasi üles Go down
Sponsored content





Islam ja demokraatia Empty
PostitaminePealkiri: Re: Islam ja demokraatia   Islam ja demokraatia Icon_minitime

Tagasi üles Go down
 
Islam ja demokraatia
Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
 Similar topics
-
» VF: Mis on Islam?
» VF:Mis on islam? ja hadithite&usujuhtide koht islamis.

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Islamifoorum :: Üldised teemad :: Arvamused, mõtted, küsimused-
Hüppa: