Ei ole kindel, mis selle värsi number on ja kas see üldse koraani värssidest tuleneb, kuid selle mõtte taga peitub päris võimas värk, ma olen avastanud
Küsimuse enda taga tundub peituvat mingi selline energia, mis on erinev sellest energiast, mis tekib, kui inimene midagi väidab. Mõlemad energiad on kõikvõimsad ja paar juhtumit mu oma elust kinnitavad, et nendega tuleb päris oskuslikult ümber käia, kui soovid on konkreetsed
Esitasin hiljuti juhuslikult mõttes küsimuse "Kuidas ometi saavad mõned inimesed oma pangakaarte automaatidesse unustada, kui hajameelne selleks ometi olema peab?" Ei läinud nädalatki mööda, kui tegin ise sama asja ära
UNUSTASIN lihtsalt pangakaardi automaati
Ja huvitav oli asja juures see, et ma tõepoolest tundsin asja vastu küsides huvi, ehk siis olin vaimselt vastuseootele end seadnud. See sai tähendada ainult seda, et universum hakkas automaatselt tööle mulle vastuse hankimisega ning saingi mõne aja pärast teada, kuidas inimesed siis ikkagi kaarte unustada suudavad
Sest ma ju KÜSISIN ja küsides saame me ju ikka vastuse varem või hiljem. Mida võimsamalt meie aju töötab, seda kiiremini vastused ka tulema hakkavad.
Teine olukord, mis on meie ridades olevatele inimestele rohkem tuntud, on vast see, kui me enda kohta midagi väidame. Tulemus on ju, teadagi, täpselt sama
Kui ma korrutan endale, et ma olen tubli/rikas/tark/edukas/oskuslik inimene (eeldusel, et ma tõesti usun seda), hakkab universum tööle meile tõendite hankimisega väite kinnitamiseks.
Muidugi kehtib täpselt sama ka enda mahategemise puhul. Universumi jõud ei tunnista positiivset ja negatiivset eraldi. Kõik, mida me väidame (seda tundes), saab meile tõestatud
Niisiis, kui mõni asi mind eriliselt huvitab ja ma küsin seda, seades end samas ka vastuseoote re¾iimile, siis varem või hiljem ma vastuse ka saan. Juhul, kui ma just ei raiu oma tõde millegi kohta, mis takistab mu pilgul avardumast. Sest sellisel juhul oleks tegu juba väitega, mis samuti korduvat kinnitust leidma hakkab. Kui aga mõni küsimus pähe kerkima peaks, millele ei ole aga soovi oodata elupoolset vastust (nagu minu näite puhul
), siis tundub, et kõige mõistlikum on vist asi pärast küsimuse kerkimist enda peas lahti mõtestada ja esitada see ümber väiteks. Umbes et: "Tõenäoliselt unustavad inimesed oma kaarte automaatidesse seetõttu, et /..../ kuid mina hoidun sellest."
Kellelgi veel kogemusi sellise teemaga?