Staatiline või dünaamiline maailmasüsteem?

Tarmo postitus "Armastus eeskujuks" teema all pani mind mõtlema praegu selle üle, et kuidas selle süsteemiga(sääse tunnustäheks toomisega) ikka lood on - 1) kas süsteem on välja töötatud Jumala poolt juba ammu ning kõik toimib selle alusel (kõikidele meie tegudele on juba ette teada resultaat) ehk siis süsteem on staatiline ja muutumatu või 2) juhivad meid ehk ikkagi dünaamilised jõud ja süsteem võib aeg ajalt teha korrektuure ja muutusi meie eludes, tuues ehk meile ette ka tunnustähti, mis ei olegi võibolla meie poolt mõjutatud vaid Jumala/süsteemi enda tahtel meile saadetud?

Kui võtta aluseks esimene süsteem, siis ei saa õigeks lugeda seda, mida ma ennem mainisin, et meie ellu tuleb kõik, mis peab tulema. Ja üleüldse selline väide oleks siis vale ju. Sest õige oleks öelda, meie ellu tuleb kõik, mida meie ise endale tekitame. Samas teisest küljest (kui süsteem on muutumatu ja staatiline), siis ei näe ma pointi palvetamisel, millega ma enda ellu muutusi palun. Isegi, kui need muutused seisnevad minu mõttelaadi muutustes, sest süsteem on paigalolev, juba teada olev, mille järgi kõik muutub. Samas Jumal ütleb, et meis ei muutu midagi, kui me end ise ei muuda. Seega kattub see ka tolle mõttega. Kuid ei anna teisest küljest tähendust palvele ja selle mõjule. Siinkohal on tegu pigem katse-eksitusmeetodiga. Elame, näeme, võtame õppust, hiljem väldime vigu ning korraldame ise oma elu. Nagu laborirotid

Kui lähtuda teisest küljest, et jõud, mis meid ümbritsevad, on pidevas muutumises, samal ajal olles ka iseMÕTLEVAD jõud, siis annaks see poindi ka palvetamisele. Küsime - Jumal mõtleb järele - Jumal annab/ei anna meile. Siinkohal peaks paika ka väide, et meie elu juhib Jumal ja mitte meie (luues meie elu oma nägemise järgi, millega meie lihtsalt leppima peame). Ma ei tea miks, aga see ei tundu ka kuidagi õige.

Niiet siis tekibki küsimus nagu Armastuse teema all, kas me peame leppima sellega, et sääsk meid sööb(samal ajal lastes ainuüksi Jumalal meie elu korraldada) või võtma kasutusele vajalikud abinõud, et ebameeldivusi vältida (ning seejuures ka arvestama, et Jumal on mõtlev olend, kes pidevalt oma plaani korrigeerib ja mingit süsteemi polegi olemas)?

Mida teie sellest arvate? Oleme me siis laborirotid, kelle palvetel pole sisulist tähtsust, sest süsteem on juba paigas ja muutumatu, või oleme orjad, kel pole sõnaõigust oma elu üle?

aga voib-olla on see kombinatsioon molemast? akki ei ole maailm ainult must voi valge?

palve toepoolest mojutab meid ja meid ymbritsevat. selles mottes on systeem dynaamiline. Ent selles on samuti omad seadused, mis teeb asja staatilisemaks. naiteks hyppad 20. korruselt alla ja saad toenaoliselt vaga haiget kui just nii ei juhtu et natuke allpool peseb keegi aknaid ja sa kolksti tema karusse kukud, saades veidi vahem haiget ja jaades ehk isegi ellu

aga voib-olla on elu siiski staatiline, kusjuures osa selle kindlaksmaaratud seadustest on naiteks see, et palvel on joud ja sel on voime mojutada elu meie ymber teatud seadusparasuste jargi. pigem on ehk asi nii.. ainult et meie oleme mones mottes nagu pool-pimedad, kes koiki tegu-tagajarg yhendeid veel ei tunne ja katse-eksitus meetodil jargi katsetame. On palju asju, mida on raske kontrolli alla saada. kui arvestada et isegi mottel on joud ja sellest tulenev toob kaasa erinevaid tulemusi sama fyysilise teo sooritamisel, siis nagu naha, taielikku kontrolli saavutada ei ole just koige lihtsam ylesanne

saaskede soomisest veel sedasi, et eestis olles soid saased peamiselt lapsi.. siis tuli mulle kylla mees.. ja sellest ajast peale soid nad ainult teda. ei puutunud mind ykski saask ega lapsi ka mitte. nali naljaks, aga mees ei kannata saaski silmaotsaski ja ta ilmselgelt motles nede elukate peale piisavalt palju et kuidas talle ei meeldi soodud saada ja seda olen varem ka taheldanud et saased eelistavad osasid inimesi teistele

Just! Eelistavad jah Ja see võib küll võimalik olla, et sääsed tulid "kätte maksma" enda poole suunatud viha eest

Aga kui mõelda, et mõlematsorti süsteem toimib samaaegselt, siis on ikkagi raske seletada sellest lähtuvalt, kas me peaksime sääski eemale peletama, uskudes, et me peame kannatama välja kõik, mille Jumal meile saatnud on (kas me siis peame oma korterit lukustama väljaminnes - võtame kasutusele ettevaatusabinõud ja hoolitseme enda eest ise ka, mitte ei jäta kõike Jumala hooleks?!) või peletame nad siiski eemale ja arvame, et me juhime ise enda elu täiel määral?

Kahte ei saa nagu korraga kasutada. Sest kui uskuda, et me tõmbame omale ise kõik kaela, siis ei saa samal ajal väita, et Jumal meile omast soovist asju ellu saadab meie testimiseks (a la head inimesed peavad kannatama ), sest kõik tuleb meist endast. Ja kuigi Jumal on öelnud, et kõik tuleb temast, tekib ikkagi küsimus, et kas see tähendab nüüd, et kõik tuleb sellest süsteemist (meie teeme midagi ja saame süsteemilt resultaadi) või tuleb kõik kelleltki mõtlevalt olendilt/jõult, kes oma suva järgi maailma valitseb, olemata loonud üldse mingit süsteemi.

Põhipoint nagu ongi see, et kas me siis peame oma korteriust lukustama, kui me välja läheme või ei?

Oh, ma mõtlesin välja palju parema lause/küsimuse, kuidas oma kogu pointi sõnastada

Nimelt: mida te arvate, kas me peame Jumala peale lootma ise mitte midagi selleks tehes (nagu jehoovatunnistajad näiteks) või peame me lootma Jumalale ise samuti vaeva nähes, et mittesoovitud tulemus tõesti tulemata jääks?

hahahaa jata lahti ja naed et midagi ei juhtu
pane lukku ja see ei garanteeri seda, ega keegi sisse ei murra.

keegi ytles et lukk on looma jaoks, inimest see ei pea

ma olen auto unustanud lukust lahti ja miskit ei juhtunud. samas tean inimesi, kellele on autosse sisse murtud ja koik ara varastatud, mis votta annab.. ja on selliseidki, kelle lukus ja alarmeeritud auto vargad minema viivad, u 2 tunniga osadeks votavad nagu poleks seda olnudki

miks yhega juhtub kogu aeg midagi ja teine paaseb samast olukorrast puhtalt valja?

Ja, selle asjaga olen ma ka nõus. Ega lukk varast ei peata. Samuti pole meil ka midagi juhtunud kui oleme autouksed või majaukse lahti jätnud.

Aga ma siis esitan sama poindiga teisi argumente: kas me peaksime uppuja merest ära päästma, kui too appi karjub? Kui me seda teeme, siis viitab see sellele, et me ei usalda ju Jumalat, sest kui Jumal tahab, et too inimene upuks, siis arvatavsti peaksime meie laskma Tal oma soovi täia, ja kui me seda ei tee, siis oleme küünikud

Või siis teisiti: kas me peaksime laskma endale vereülekandeid teha, kui oleme raskelt vigastada saanud või ÜLDSE ennast ravida, kui usume, et AINULT Jumal on see, kes meid aidata saab?

uppuja kohta kaib ehk reegel et kes paastab inimelu, oleks nagu paastnud terve inimkonna.

teiseks Jumal aitab meid vahel labi teiste inimeste. nagu sonumitoojagi on yhelt poolt vaba tahtega inimene, teiselt poolt Jumala tooriist

mina arvan kyll et kui ikka onnetusse satud, siis voiks lasta end nn ara lappida. ja voodis oldud aega kasutada elu yle jargimotlemiseks. Elu tuleb saasta ja siiski anda endast parim et teisi aidata..

Siiri kirjutas:

uppuja kohta kaib ehk reegel et kes paastab inimelu, oleks nagu paastnud terve inimkonna.

teiseks Jumal aitab meid vahel labi teiste inimeste. nagu sonumitoojagi on yhelt poolt vaba tahtega inimene, teiselt poolt Jumala tooriist

mina arvan kyll et kui ikka onnetusse satud, siis voiks lasta end nn ara lappida. ja voodis oldud aega kasutada elu yle jargimotlemiseks. Elu tuleb saasta ja siiski anda endast parim et teisi aidata..

Just nimelt! Ma selleni tahtsingi jõuda, et me peame lootma küll Jumalale, kuid samal ajal ei saa käed rüppes oodata, et Tema KÕIK meie eest ära teeb Sest me peame ise ka pingutama selle nimel, mida soovime. Kui soovime, et meie kaamelid ära ei jookseks ja meile alluks, tuleb meid ka midagi selleks teha ju Koraan ütleb ju usu kohta näiteks samuti, et esiteks Jumal ei hakka juhatamisega vaeva nägema, kui meie ise esimesi samme tõe suunas ei tee. Ja teiseks et usk tuleb suure vaevaga alles - MEIE vaevaga Miks siis mitte ka kõik ülejäänu Ma kahtustan, et sääskedega on sama. Umbes et lähen viskun haide sekka verise jalaga ja siis jään lootma, et ehk nad ei pista mind nahka, kui ma hea usklik olen ja Jumala peale loodan. No ma tõesti ei tea, võibolla siis ei pistakski :D Aga katsetada ma vist ka ei julge, sest võibolla mu loogika lonkab ja siis saangi õppetunni kätte nagu selles enda ülespoomise värsiski Et minge pooge end üles, siis saate teada IRW!

Hannah kirjutas:

Aga ma siis esitan sama poindiga teisi argumente: kas me peaksime uppuja merest ära päästma, kui too appi karjub? Kui me seda teeme, siis viitab see sellele, et me ei usalda ju Jumalat, sest kui Jumal tahab, et too inimene upuks

aga kust sa tead, et Jumal tahab, et see inimene ära upuks? äkki Ta tahab hoopiski seda, et sina ta ära päästaks?


vägivaldseid paralleele ei ole ka tuua mõtet

nagu ka see haide jutt. miks sa peaksid ennast sinna haide juurde viskama? see ei ole ju võrreldav olukorraga, et oled kodus ja üksik sääsk hiilib sisse ja sööb kõhu täis...


sellesse haide temaatikasse jääb näiteks sütel kõndimine...

No ok Võibolla olid jah vägivaldsed teemad, aga mu point oligi tõestada ekstreemsusega just seda, et me peame ise ka midagi tegema selleks, et meiega mõni sündmus juhtuks või see juhtumata jääks. Ja tõingi näiteks uppumise värgi, et siin ju lausa Jumal soosib meid SEKKUMA. Ei ole nii, et meie seisame käed rüppes ja ei tee midagi (näiteks oma vara kaitsmisel, sest tervis on ju ka meie vara, mida me kaitsma peame). Sääsest pole siin üldse mingit juttu. Las see sääsk tuleb ja sööb. Aga kuna sa ise ka ütlesid, et meie oleme siin nii keemiat täis, mis võib võibolla reageerida ja malaariaks saada, siis kas sul on vaja sellega riskida siis? Samuti võivad sääsed väikesed võimalused ka aidsi levitada. Sellega ei tasu ju riskida. Nüüd sa ütled, et kui need asjad juhtuma peavad, juhtuvad nad niikuinii Aga siis oleme me jälle alguses tagasi, et kas me peamegi laskma neil juhtuda ise mitte midagi tehes?

Muide, arvan, et leidsin juba vastuse selle kohta, kas absoluutselt kõik ikka tuleneb meist või on ikka Jumalal ka oma osa mängus:

39:38 If you ask them, "Who created the heavens and the earth?" they will say, "GOD." Say, "Why then do you set up idols beside GOD? If GOD willed any adversity for me, can they relieve such an adversity? And if He willed a blessing for me, can they prevent such a blessing?" Say, "GOD is sufficient for me." In Him the trusters shall trust.