Suur Tamm, mälestus aegade algusest ...

Suur Tamm on üks vanemaid Eesti rahvalaule. Suure Tamme laulude variante on tegelikult väga palju.

Meie rahvalaulust. Meie vanem rahvalaul on väga tugevalt seotud olnud meie paganlike esivanemate maailmapildiga ja oli osa ka meie rahva põlisusust. Nagu me teame vallutasid ristirüütlid meie maa 13. sajandil ja hakkasid peale suruma kristlust, ehk usku ühte jumalasse. Kuid tegelikult meie esivanemat elus, peale vallutamist, oli kirikul tegelikult suht tähtsusetu roll. Meie esivanemad käisid endiselt hiites, ohverdasid allikatel, kivide juures ja hiites. Kuni reformatsioonini oli valitsevaks usundiks katoliklus ja kuni reformatsioonini elas meie põlisusk vägagi elujõulisena. Umbes nagu õigeusu aladel olevad setud veel 100 aastat tagasi - http://www.seto.ee/peko.htm .
Peale reformatsiooni kui hakkasid kiriku tegelased juba rohkem mõistma ja rääkima kohaliku keelt satus meie põlisusk juba surve alla, kuid siiski elas ta edasi suht elujõulisena. Väikeste muudatustega, kus paljudele kohalikele haldjatele ja muudele vaimolenditele pandi ette kristlikus mütoloogias tuntud tegelaste MASKID. Selline aeg kestis kuini aastani 1736, kui hakkasid Eestis tegutsema vennaste koguduste liikumine - http://et.wikipedia.org/wiki/Hernhuutlus#Hernhuutlased_Eestis
Vennaste koguduse liikmed hakkasid käima mööda maad ja hakkati HÄVITAMA meie põlisusuga seotud ohvrikohti ja muid pühasi paikasi. Ka hävitati neie esivanemate ehteid, muusikariistu ja luksusasju (Muide, meile on õpetatud, et meil oli siin 700 orjaöö aga kust said meie esivanemad luksasju sellel raskel ajal. Tegelikult on 700 aastane orjaaeg müüt mis on lendu lastud põhjusega. See on mõjunud meie enda rahvusliku usule ja vaimsusele rängalt) Sammuti hernhuutlased tõid Eestisse koorilaulu, mis tõrjus väja meie vanema rahvalaulu.
Ja nagu ma juba mainisin oli meie vanem rahvalaul tugevalt seotud põlisusu ja kohaliku vaimsusega


Aga Suure Tamme juurde tagasi tulles. Põhi motiiv on selline, et Suur Tamm on Ilmapuu ja kogu lugu keerlab reeglina ümber ilmapuu raiumise.
http://www.folklore.ee/tagused/nr13/suurtamm.htm

Kuid kõik Ilmapuu raiumisega seotud laulud, nii meil kui ka kõikidel teistel rahvastel on seotud sündmustega mis on päriselt juhtunud 5000 - 9000 aastat tagasi või isegi südmustega mis päriselt juhus kuskil 31 000 kuni 35 000 aastat tagasi!!!
http://www.folklore.ee/tagused/nr16/cps.pdf

Tsiteerin: :

4. Linnutee kui ilmapuu ei ole omane
ainult soome-ugri kosmoloogiale, vaid peaaegu
kõigile uuritud rahvastele. Paljud
autorid, kaasa arvatud H. Eelsalu, väidavad,
et sel ajal, kui põhjapoolus paiknes
pretsessiooni tõttu Linnuteest kõige kaugemal
(Lohe tähtkujus), oli Linnutee öö
läbi võrdlemisi püstine ja meenutas seetõttu
puud. Selline olukord oli 5000–9000
ja 31 000–35 000 aastat tagasi (Eelsalu
1985: 68).
Ilmapuu on maailma mudel. Sageli
kujutatakse teda hiiglasliku puuna, mille
oksad on kirjatud tähtedega, tema tipus
on lind, juurtel madu. Nii kujutatakse ilmapuud
Yggdrasili näiteks skandinaavia
muistses usundis. Tänapäeva astronoomias asub Linnuteel lisaks
kahele linnule ka madu – tähtkuju Serpens Cauda – Mao Saba.
Madu kannab läheduses asuv Maokandja tähtkuju.
Põhjapooluse nihkumisel hakkas Linnutee kalduma. Võimalik,
et just see aeg oli aluseks lugudele-lauludele ilmapuu raiumisest.
Aado Lintrop osutab, et eesti regilauludest leiame kahe erineva
maailmapuu ehk Suure Tamme kirjeldused (Lintrop 1999). Esimene
neist on klassikaline ilmapuu. See on ürgne tamm, Yggdrasilisarnane
puu, mille tipus on lind, okstel tähed jne. See puu on
kestvuse ja järjepidevuse sümbol. Teine Suur Tamm sarnaneb
Gilgameshist tuntud Huluppu-puuga, on selle paralleel. Sellise
tamme kirjelduse leiame regilauludes “Uppunud veli”, “Laevapuu”.
Ka sellel Huluppu-tammel on mõned ilmapuule omistatavad
omadused – linnupesad ladvas, madu on elanud tema juurtel.
Aga selle on istutanud inimesed, ta varjab ilma eest valgust ja
takistab pilvede liikumist. Teatud määral on ta ilmapuu vastand.