Suhted inimeste ja asjadega

Üks väike analoogia, mille peale hiljuti tulin, käsitleb endas seda, kuidas kõik on omavahel seotud, kui me vaid neid sidemeid ära oskame tunda Kõik on kõigele eeskujuks mõtete edasiarenduseks! Tahtsin üht sellist ka siin jagada

Olen ammu avastanud, et aru saavad saada üksteisest vaid kaks inimest, kes on samal hetkel samas kohas ühel lainel/sagedusel. Siinkohal ei ole oluline, et nad jagavad ilmtingimata samu üldisi ideid ja mõtteid, või kas nad üldse omavahel läbigi saavad, kuigi ka läbisaamine tuleneb kindlasti kui mitte samal, siis vähemasti sarnasel lainel võnkumisest. Oluliseks eelduseks on hoopis see, et samade faktorite mõjul tulevad esile mõlemas sarnased mõjud ja tajud.
Sarnaselt kehtib minu arusaamiste mööda ka külgetõmbeseadus Kui tahad elus midagi saada, tuleb end soovitavaga samale lainele kõigepealt häälestada - tuleb asja "mõista", mida tahetakse Ja ühinemine ehk asja saamine on sõltuvuses ajast, mille jooksul suudetakse end sellega samastada. Tundub olevat päris sarnane igasugusele suhtele ükskõik mille või kellega
Mul on praeguseks juba tükk aega üks raamat pooleli, mis tundub küll ülihuvitav, kuid ei saa seda lugeda, kuna ei ole siiani leidnud aega, et end sellega eelnevalt häälestada Seetõttu ei usu ma ka, et ma seda täielikult mõistaksin, kuniks pole samal lainel teemaga (lihtsalt illustreeriv näide).

Hannah kirjutas:

Olen ammu avastanud, et aru saavad saada üksteisest vaid kaks inimest, kes on samal hetkel samas kohas ühel lainel/sagedusel.

See siiski oleneb teemast.
Ning ka sellest, millised on inimeste kogemused.
No näiteks saavad kokku mingi bušman, kuskilt Kalahari kõrbest ja eskimo Gröönimaalt.
Nad võivad väga hästi suhelda, kuid bušmanil läheks raskeks kirjeldada eskimole keskpäeva Kalahari kõrbes, sest eskimol puudub kogemus. Ja vastupidi.
Või näiteks, tsiviliseeritud inimene näitab mingile, kuskilt džunglist leitud primitiivsele inimesele pilvelõhkujate pilti. "Metslane" vaatab, kuid ei saa aru. Tema jaoks ei ole need majad. Ta ei seosta isegi neid majadega. Aga kui talle näidata pilti, kus on äratuntavalt näha see, et inimene seisab näiteks kahekordse maja ees. Siis "metslane" imestab - vau, kui suur maja.

sellest olen mina nii aru saanud, et me kohtume inimestega, kellega oleme piisavalt sarnasel lainel.. nn "sagedus" millel viibime sõltub meie hetkeemotsioonidest ja mõtetest. Näiteks tänavalgi ringi liikudes hakkavad silma ühed, teistest kõnnime mööda kui kinnisilmi, kolmandatega ei trehva üldse kokku ja neljandatega vahetame paari sõnagi..

Nüüd see, et mis on sarnane laine? Näiteks kui kokku saavad müüja ja ostja Ühel on midagi, mida teine tahab näiteks. Üks otsib nn tahtjat ja teine andjat..

Raamatutega on nii, et olen juba mõnda aega tähele pannud et õige raamat satub kätte täpselt õigel ajal Walschi raamat põhimõtteliselt "kõndis" ise kätte ajal mil pea oli täis küsimusi millele vastused just selles raamatus olid. Ostsin omale mitu kuud tagasi Ekhart Tolle raamatu "The power of Now", mida peale ostmist ja esimese xx lehe läbilugemist pidasin suhteliselt igavaks raamatuks. Ent ometi eile, mil pea täis teistsuguseid küsimusi ja mingil kummalisel põhjusel jälle selle raamatu kätte võtsin, avastasin et pole ta midagi igav raamat. Täitsa huvitav ja asjakohane. Ning samuti leidsin vastused oma küsimustele sealt.

Nii et raamatute puhul on kindlasti määravaks ka see, kas ollakse valmis seda lugema. Kusagil seespool on meil piisavalt teadmisi ja seesmist tunnetust, et õigel ajal õige asi näppu satub ning siis on sellest ikkagi tolku ka

Raul kirjutas:

Hannah kirjutas:

Olen ammu avastanud, et aru saavad saada üksteisest vaid kaks inimest, kes on samal hetkel samas kohas ühel lainel/sagedusel.

See siiski oleneb teemast.
Ning ka sellest, millised on inimeste kogemused.
No näiteks saavad kokku mingi bušman, kuskilt Kalahari kõrbest ja eskimo Gröönimaalt.
Nad võivad väga hästi suhelda, kuid bušmanil läheks raskeks kirjeldada eskimole keskpäeva Kalahari kõrbes, sest eskimol puudub kogemus. Ja vastupidi.
Või näiteks, tsiviliseeritud inimene näitab mingile, kuskilt džunglist leitud primitiivsele inimesele pilvelõhkujate pilti. "Metslane" vaatab, kuid ei saa aru. Tema jaoks ei ole need majad. Ta ei seosta isegi neid majadega. Aga kui talle näidata pilti, kus on äratuntavalt näha see, et inimene seisab näiteks kahekordse maja ees. Siis "metslane" imestab - vau, kui suur maja.

Just! Ma mõtlesingi täpselt seda sama Et inimesed peavad olema ühel lainel (kogemused mängivad väga suurt rolli), et nad üksteisest aru saaksid

Hannah kirjutas:

Just! Ma mõtlesingi täpselt seda sama Et inimesed peavad olema ühel lainel (kogemused mängivad väga suurt rolli), et nad üksteisest aru saaksid

No aga näiteks samas see bušman ja eskimo võivad leida ühise keele no näiteks kokkamises ... Või kiruvad naisi
Seega see sõltub siiski eelkõige teemast ja ühel lainel ei saa kõikides mõeldavates ja mõeldamatutes teemades, kaks erinevat inimest kah olla.

Ma tean Ma räägin täpselt samast asjast Ma vist kuidagi jätsin vale mulje millegagi Sest ma ei mõelnudki seda, et kaks inimest peavad absoluutselt kõiges ühel lainel olema, kui nad juba ühes on. Muidugi on kõik erinevad ja ristuvad sarnasustes vaid vahel (mõnikord tihemini, mõnikord harvemini). Tõin lihtsalt välja selle nüansi, et KUI peaks tekkima olukord, et kaks inimest jagavad sama teemat, ehk siis näiteks kokkamist, siis selle eelduseks on see, et nad on parajasti SEL HETKEL ühel lainel/sagedusel

No sellisel juhul on ju ka arusaadav näiteks see, et kui kuskil kohtuvad noormees ja neiu ja nende hormoonid möllavad (nad on ju ühes punktis ühel lainel) siis on täiesti loogiline, et surfatakse selle laine harjal lõppuni. Mitte ei jääda mingit uut lainet ootama

Täiesti nõus

Raul kirjutas:

Hannah kirjutas:

Olen ammu avastanud, et aru saavad saada üksteisest vaid kaks inimest, kes on samal hetkel samas kohas ühel lainel/sagedusel.

See siiski oleneb teemast.
Ning ka sellest, millised on inimeste kogemused.
No näiteks saavad kokku mingi bušman, kuskilt Kalahari kõrbest ja eskimo Gröönimaalt.
Nad võivad väga hästi suhelda, kuid bušmanil läheks raskeks kirjeldada eskimole keskpäeva Kalahari kõrbes, sest eskimol puudub kogemus. Ja vastupidi.
Või näiteks, tsiviliseeritud inimene näitab mingile, kuskilt džunglist leitud primitiivsele inimesele pilvelõhkujate pilti. "Metslane" vaatab, kuid ei saa aru. Tema jaoks ei ole need majad. Ta ei seosta isegi neid majadega. Aga kui talle näidata pilti, kus on äratuntavalt näha see, et inimene seisab näiteks kahekordse maja ees. Siis "metslane" imestab - vau, kui suur maja.

siia nimekirja tooks veel yhe laheda naite.Mingi lugu on et korbeinimesed laksid Euroopasse reisima ja naevad suur joge.Need siis jaavad ootama, et millal see vesi otsa saab.Eurooplased raagivad et see jogi on voolanud juba tuhandeid aastaid ja ikka pole vesi otsa saanud. Korbeinimestel oli seda raske uskuda.Tagasi kodus raakisid nad koigest mida nainud olid ainult seda joge ei julgenud nad yldse mainida, kuna kartsid et teised korbeinimsed peavad neid hulludeks!

IRWW!!
Väga lahe :D