Armastus eeskujuks

Ma pean ausalt tunnistama, et ma olen äärmiselt ebaromantiline inimene võrreldes paljude teistega ja mõtlen üldse tunnete teemale hästi harva, kuna pean siin ilmas kõige olulisemaks ratsionaalset ja selget mõistust ning kogemustest tean, et tunded asetavad mõistuse tihti suurde riski Või siis pühivad üldse katuse minema.

Sellegipoolest tõusin täna varahommikul üles sellise ilusa armastuseteemalise mõttega, mis mulle pähe torgatas, et võibolla on inimestele selline tunne nagu armastus, antud ühest küljest eeskujuks Siinkohal pean hetkel silmas romantilist armastust. Kohe seletan!

Ma mäletan, et juba ammu olen ma mõelnud selle üle, et miks inimestele on selline kummaline ja täiesti lahtiseletamatu müstiline tunne antud See ei allu tavaliselt mitte mingisugusele loogikale, sel ei ole absoluutselt mitte mingit pistmist mõistlike järelduste (a la mõni asi leiab aset, kuna füüsikaseadused on nii paika pandud) ega ka mõtetega jne jne jne Tekib järsku "lambist" magnetiline tõmme kellegi suhtes ja täiesti arusaamatul moel kaasab sellesse meeletul hulgas positiivseid tundeid. Minu meelest üks veidramaid nähtusi maa peal

Üks teooria, mis mulle selle tunde vajalikkusest esimesena tärgatas ja mis tundus kõige loogilisem, oli see, et Jumal on sellise tunde meile andnud selleks, et me oleksime huvitatud järglaste soetamisest ja et inimperekonnad püsiksid koos ka pärast eostamist (erinevalt loomaperekondadest), kuna inimesed on juba kord heas mõttes saamatumad, kui teised iseseisvad olendid maa peal Seda usun ma tegelikult tänasenigi, et see on üks põhjustest kindlasti.

Aga teine idee, mille sain täna, on seotud sellega, et võibolla on Jumal soovinud anda armastustunde ka meile eeskujuks. Igaüks, kes on armunud olnud, teab seda, et just sel ajal tekib meisse kõige isetum/abivalmim/lojaalsem/usaldavam tunne sisse: tehakse kõige isetumaid tegusid teise heaks; pööratakse tähelepanu oma armastatule rohkem kui endale; eneseohverdusi võetakse suure naudinguga, teades, et need on tehtud kallima heaks; absoluutselt mitte mingit vastutasu ega ka mitte tänu me sel ajal ei oota; igasugusest muretsemisest võib üldse hulluks minna; mitte ükski armsama heaks tegemist vajav tegu pole sel ajal võimatu või utoopiline või liigne; enamasti antakse endast rohkem kui vastu oodatakse; kui too tuleb abi paluma või vajab abi(on õnnetu, masendunud, hädas), ei ole tema juurde tormamisel takistuseks ka mitte viimse päeva saabumine põhimõtteliselt ; üldjuhul usaldatakse pimesi ja ei kahtlustata igat sõna (mis võib vahel ka teiste inimestega suhtlemisel kasuks tulla selle asemel, et pidevalt süüdistada teisi valetamises) Vähemalt selliselt meie aju sel ajal töötab ja selliselt ta ARVAB ja tunneb
Mõelge, kui me oleksime suutelised rakendama sellist isetust ka kõikide teiste suhtes, kes meie ümber elavad ja meiega kokku puutuvad Kui me ütleksime harvem, et meil pole aega, kui sõber meid välja kutsub, või kui me annaksime suurima naudinguga endast PARIMA, et teisele kas head meelt valmistada, teda abistada, üllatada vms. Ja selle juures mitte kunagi vastutasuks midagi ootama, sest meie suurim tasu olekski juba see tohutu hea tunne, mis meisse tekib, kui saame teha midagi armastatud inimese heaks
Sest me ju peaksime armastama kõiki enda ümber, kellega kokku puutume. Jumal on meile õpetanud kõiki neid asju (olla abivalmis, aupaklik, naeratav, sõbralik, hea sõnaga, tasu mitteootav, lojaane, anda endast alati kõik võimalik, et teisi abistada, neid toetada raskustes, nendega hästi läbi saada, nende jaoks olemas olla ja vahel isekuse asemel unustada hetkeks enda heaolu ning pöörata tähelepanu ka teistele, jne jne - kõike seda tegelikult, mida me oleme siis kui armastame kedagi tõeliselt). Selle kõige õpetuse kõrval on Jumal andnud meile ka ideaalse elulise NÄITE, kuidas me selleks võimelised oleme ja et me tõepoolest suudame nii käituda. Vähemalt siis kui armastame kedagi.
Ja kusjuures, siinkohal oleks paras koht ära mainida, et siia alla ei liigitata sugugi ainult romantiline armastus vaid igasugune. Ka pereliikmetevaheline, sõpradevaheline ja kõigi puhul, kes tunnevad, et keegi neile äärmiselt kallis siin maailmas on. Kõikide nende suhtes me ju tegutseme vastavalt. Seega, kui me suudaksime armastada ka teisi inimesi enda ümber (tuttavaid, isegi võõraid), suudaksime teha maailmast ilusama koha teoreetiliselt ja samal ajal suudaksime täita ka Jumala soovitusi mida peame järgima ilusa elu elamiseks Seega on ehk armastus meile justnagu eeskujuks ja näiteks, kuidas inimene kogu aeg käituma peaks.

huvitavad mõtted sul

lisan, et me peaksime kui mitte just armastama, siis vähemalt heatahtlikult suhtuma kõigesse loodusse.
ja mitte vastu sõdima. nt kärbsed või sääsed. miks neid taga kiusata ja neid ära ajada kui nad su ligi tulevad, su käele istuvad jne. ma lasen neil rahulikult tegutseda ja tean, et nad ei tee midagi halba. kui sääsk hammustab, siis las hammustab. sääsel võtab tubli minuti aega et oma protseduur otsast lõpuni ära teha. olen neid tegelasi huviga jälginud. kas kellelgi on jätkunud kunagi nii palju kannatlikkust, et seda protsessi jälgida? me ei tea, äkki on see meile kasulik, kui sääsk hammustab - kui ta saab selle otsast lõpuni ära teha? (süstlad meditsiinis ongi ju tuletatud nöelajate käitumisest.) kui Jumal ta mu käe peale juba juhatanud on, siis miks ma peaks ta vastu sõdima hakkama, ta maha lööma? - rahu, eks
kärbsel, kes su kõrva äärde pinisema tuleb võib ju ka olla antud mingi eesmärk - su tähelepanu nt millelegi/milleltki juhtida jne.
peab oskama tähele panna - näha Jumala märke.

muuseas, see film, mida vahepeal soovitasin - LIVING LUMINARIES - seal rääkis üks vang, kes oli pikaks ajaks vangi mõistetud kuskile närustesse oludesse, et tema kongis käisid sipelgad. algul ta võitles nende vastu sest nad hammustasid jne. hiljem aga kujundas oma arusaam ümber, hakkas nendesse hästi suhtuma ja lõpuks hakkasid sipelgad talle süüa tooma...

31:17 “O my son, hold the communion and advocate righteousness and forbid evil, and bear with patience whatever befalls you. These are the most honorable traits.”

2:26 God does not shy away from citing the example of a mosquito, or anything above it. As for those who believe, they know that it is the truth from their Lord. As for the rejecters, they say: “What does God want with this example?” He lets many stray by it, and He guides many, but He only lets stray the evildoers.

Hmm....tõepoolest. Need viimased värsid on tõesti nagu rusikas silmaauku Jumal ütleb, jah, et toob kasvõi sääse meile tunnusmärgiks.

Kusjuures, mina olen püüdnud küll lasta sääsel end hammustada ja tahtsin jälgida teda huviga Aga see hakkas lihtsalt täiesti väljakannatamatult sügelema, et ei suutnud taluda Teiseks on muidugi see, et me ei pea ju taluma ebameeldivaid asju meelega. Selles mõttes, et seda ei ole kuskil meile öeldud. Sääsed muide kannavad ka haigusi. Alles hiljuti lugesin Horisondist artiklit sääskede kohta, et need ohtliku haiguse kandjad sääsed hakkavad juba ka meile tulema. Ma tean küll, et sa ütled, et mida meil karta on, kui me usklikud oleme jne Ma saan sellest aru küll. Aga sellesse tuleb ikka pigem suhtuda samamoodi, et välja minnes on vaja ju uks ikka ka lukustada, missest et usklik oled ja vargaid ei karda Või siis nagu jehoovatunnistajad keelavad oma lastele vereülekandeid uskudes, et Jumal aitab terveks teha, kui tahab. Ma üldse ei kahtle selles, aga siiski ei usu ma, et Jumal üldse ei taha, et me endi eest muretseksime ja ka ettevaatusabinõud kasutusse võtaksime Sest kõik, mis meiega juhtub, juhtub niikuinii, kui ta juhtuma peab. Ning kui see tõesti saatusest on määratud, siis saame me selle haiguse, mida sääsk meile tuua võiks, niikuinii. Kas me siis peletame sääse ära või mitte Ma tõlgendaks seda esimest värssi pigem oma arusaamist mööda just nii. Kui me oleme omalt poolt kõik ära teinud ja too asi ikka tuleb, siis tuleb meil kannatlikult taluda Jumala tahet

Kusjuures tegelikult siia juurde oleks üks põnev hadith ka juurde anda Mitte et ma usuks, et see tõesti toimunud on kunagi (kes teab?), aga lihtsalt moraali mõttes , kuidas üks mees oma kaameli jättis kinnisidumata maja ette ja kaamel jalga lasi ja siis mees läks suure hädaga prohveti juurde kurtma ning prohvet selle peale naerma hakkas ja ütles, et need, kes ise oma vara või enda eest ei muretse, nende eest ei murete Jumal ka Võibolla on see tõesti tõsi?

ohtlikest sääskedest. minu arvan, et mitte sääsed ei ole hakanud haigusi kandma vaid inimesed on hakanud tarvitama mingeid uusi sünteetilisi keemilisi ühendeid, mis koos sääselt saadavate mingite ainetega koostoimena mõjuvad kahjulikult .

ja seda kaameli lugu olen mina ka lugenud (islam.pri.ee) aga mina seda ei usu. pigem on vähese usu viga kui kaamel ära jookseb. või ei saanud see mees oma kaameliga hästi läbi (piitsutas, karjus ta peale, midaiganes) ja sellepärast see kaamel putket tegigi...
samasse teemasse on ju see näide, et kas suvaline "kuri" koer hammustab sind? õige vastus on see, et miks ta peaks? Jumal on kõik loodu meie teenistusse andnud (<- see mõte pärineb Koraanist). kui see loodu meid ei teeni, tuleb viga otsida pigem sellest, et me ise Loojat ei teeni.

Tsiteerin: :

kui see loodu meid ei teeni, tuleb viga otsida pigem sellest, et me ise Loojat ei teeni.

vaga hea mote veel midagi, mille yle moelda


aga saasehammustused on erinevad, moned sygelevad jubedalt, teised mitte eriti. millest see tuleb? vaimsest eelhaalestatusest?

aga nyyd armastuse juurde tagasi..
toepoolest koik on ilus ja hea niikaua kuni me eelistame naha teises head (ja armunud inimesed on justkui pimedad koige negatiivse suhtes, eks), me seda ka naeme.. Aga kui laseme endid kaest ara ja hakkame otsima ka vigu, siis leiame neid samuti. Kysimus on selles, millele keskenduda.

ja heateod samuti - niikaua kuni teeme omakasupyydmatult head ega motle sellele, kas saame midagi tagasi ka, saame tagasi kuhjaga. seetottu ongi suhete alguses rohkem andmist ja saamist ilma nouete esitamiseta.. kui aga hakatakse andma mingi eesmargiga (a la ma kingin sulle selle ja ootan selle eest kas tanu voi midagi muud), siis muutub asi pigem ariks ja kui oodatut ei saada, siis tekivad pettumused, naginad, tylid..

tundub et armastuse lainel pysimine on yks parimaid viise elamiseks yldse. mida rohkem seda igapaevaellu rakendada, seda meeldivam elada on.

tarmo kirjutas:

ohtlikest sääskedest. minu arvan, et mitte sääsed ei ole hakanud haigusi kandma vaid inimesed on hakanud tarvitama mingeid uusi sünteetilisi keemilisi ühendeid, mis koos sääselt saadavate mingite ainetega koostoimena mõjuvad kahjulikult .

Kuid see ei seleta ju seda, miks Aafrikas tuhanded LOODUSElapsed, kes on puhtad ja igasugustest kemikaalidest vabad, malaariasse näiteks surevad.

tarmo kirjutas:

ja seda kaameli lugu olen mina ka lugenud (islam.pri.ee) aga mina seda ei usu. pigem on vähese usu viga kui kaamel ära jookseb. või ei saanud see mees oma kaameliga hästi läbi (piitsutas, karjus ta peale, midaiganes) ja sellepärast see kaamel putket tegigi...

Aga võibolla kaamelil tulid teised plaanid ja ta otsustas, et talle aitab inimeste tassimisest enda seljas? Minu meelest on see üpris loomulik, et looduseelanikud ikka vähe teistsuguse käitumisega on, kui meie neilt vahel ootame

tarmo kirjutas:

samasse teemasse on ju see näide, et kas suvaline "kuri" koer hammustab sind? õige vastus on see, et miks ta peaks? Jumal on kõik loodu meie teenistusse andnud (<- see mõte pärineb Koraanist). kui see loodu meid ei teeni, tuleb viga otsida pigem sellest, et me ise Loojat ei teeni.

Selle peale pean ma mõtlema veidi. Ma saan aru su kirjast, et sa oled veendunud, et absoluutselt igal asjal, mis meiega juhtub, on mingi otsustav tähendus? Isegi kui näiteks pastakas maha kukub laua pealt? Ma olen ka seda kaalunud, aga ei oska sellest hetkel veel midagi arvata.

Siiri kirjutas:

aga saasehammustused on erinevad, moned sygelevad jubedalt, teised mitte eriti. millest see tuleb? vaimsest eelhaalestatusest?

Aga miks nad siis kõigil ühtmoodi sügelevad? Selles mõttes, et kõikide puhul on nii, et üks sääsk sügeleb hullemini kui teine. Ma tean seda omast käest ka. Asi on ikka nende mürgis, mis neis on. Aga kui nüüd uskuda seda, et kõik tuleb meile ligitõmbamisega juurde, siis on ehk nii, et eelhäälestatusest oleneb, milline sääsk sind täna ründama tuleb? Kui oled halvas tujus, tuleb hullemini sügelev sääsk ja kui oled rõõmus, siis jääb ehk sääsk üldse tulemata See kõlab hästi kummaliselt, aga teooria kohaselt "kõigel, mis juhtub, on tähendus" peaks see nii olema, jah

aga miks saased vahel eelistavad yhte inimest teisele ? taiesti valivad, keda sygelema ajada ja keda mitte

Hannah kirjutas:

Kuid see ei seleta ju seda, miks Aafrikas tuhanded LOODUSElapsed, kes on puhtad ja igasugustest kemikaalidest vabad, malaariasse näiteks surevad.

need "looduselapsed" on ju vaktsineeritud ! suurriikide abi vähemarenenud maadele. ravimitööstus võtab välja meeletuid kasumeid ja samal ajal tegeletakse etnilise puhastusega.

ajaloost on mitmeid ära tõestatud näiteid. on teada juhuseid, kus lastakse turule vaktsiinid mingite haiguste vastu ja tegelikult need hoopis tekitavad seda haigust. üks näide, mida viimati kuulsin oli selline: jälle mingi vaktsiin, mis valitsustele pähe määriti ja kõik seda endale hankisid. peagi surid kümned miljonid vaktsineeritud inimesed sellesse haigusesse. väljaarvatud need riigid, kellel polnud raha vaktsiini ostmiseks - seal ei surnud ühtegi inimest sellesse haigusesse. samalajal kui ümberringi paiknevates riikides surid miljonid.
AIDSi leviku algusest räägitakse ka mingeid sarnaseid jutte.
ma ei ütle, et kõik vaktsiinid sellised on. aga kindlasti on väga lihtne teha mingeid vaktsiine, mis muutuvad surmavaks pärast seda kui sääsk sind hammustab - kui tekib teatud keemiliste ainete sümbioos.

Hannah kirjutas:

Aga võibolla kaamelil tulid teised plaanid ja ta otsustas, et talle aitab inimeste tassimisest enda seljas? Minu meelest on see üpris loomulik, et looduseelanikud ikka vähe teistsuguse käitumisega on, kui meie neilt vahel ootame

need loomad ju alluvad Jumala seadustele. ainult inimesel on vaba tahe - valikuvõimalus kas alluda või mitte.

kusjuures sügelus iseensest on üks äraütlemata tõhus moodus meie kannatlikkuse testimiseks

kas me anname järele "vajadusele" sügada, teades samal ajal, et kui me sügame, siis hakkab veel rohkem sügelema kuni selleni välja, et võime ennast katki kratsida.
või võtame asja mõistusega ja ei süga.

seda mõtet edasi laiendades - et kas astume Jumala käsust üle, kui teame, et selle tulemusel, hakkab veel rohkem "sügelema" ja see midagi paremaks ei tee - et tegemist on vaid ahvatlusega...

Siiri kirjutas:

aga miks saased vahel eelistavad yhte inimest teisele ? taiesti valivad, keda sygelema ajada ja keda mitte

No üks teooria ongi see, nagu ma ütlesin, et mingi energia värk võib mängus olla

Aga palju rohkem usun ma seda ikkagi, et sääsed valivad inimeste verd. Inimeste veri on erinev ja erineva kvaliteediga. Sääsed tunnevad verelõhna ja otsivadki omale kõige maitsvama inimese Sest tihtipeale on nii, et mõne inimese kallale ei kipu ülde vereimejad. Teise kallal on justkui takjad.

tarmo kirjutas:

Hannah kirjutas:

Aga võibolla kaamelil tulid teised plaanid ja ta otsustas, et talle aitab inimeste tassimisest enda seljas? Minu meelest on see üpris loomulik, et looduseelanikud ikka vähe teistsuguse käitumisega on, kui meie neilt vahel ootame

need loomad ju alluvad Jumala seadustele. ainult inimesel on vaba tahe - valikuvõimalus kas alluda või mitte.

Jah, alluvad Jumalale. Aga võibolla mitte niivõrd inimesele alati

tarmo kirjutas:

kusjuures sügelus iseensest on üks äraütlemata tõhus moodus meie kannatlikkuse testimiseks

kas me anname järele "vajadusele" sügada, teades samal ajal, et kui me sügame, siis hakkab veel rohkem sügelema kuni selleni välja, et võime ennast katki kratsida.
või võtame asja mõistusega ja ei süga.

seda mõtet edasi laiendades - et kas astume Jumala käsust üle, kui teame, et selle tulemusel, hakkab veel rohkem "sügelema" ja see midagi paremaks ei tee - et tegemist on vaid ahvatlusega...

Okei seda küll. Kuid ometi on meile antud refkelsid end sügada, kui sügeleb Isegi unes inimesed sügavad end ju Pealegi, siis tähendaks see ju ka seda, et kui me kogemata endale kuuma vee sülle kallame, siis parem istume edasi ja testime oma kannatust, kui et läheme end ravima Ometi on inimese refleks (mis näiteks käsi puudutab), kehaliikmed kiiresti kõrvetusest eemale tõmmata, kui sellega kokku puutume. Järelikult on see viide, et me ei pea seda väga kaua kannatama

reflekse on meil jah igasuguseid. võime rääkida ka meeste ja naiste teatud refleksidest teatud olukordade puhul.
see ei tähenda, et me refleksile järgi peame andma.
võibolla peaksime me enda reflekside üle hoopiski püüdma rohkem kontrolli saavutama ja mitte sügama ennast öösel nt.

paljud inimesed on endale ka ise reflekse loonud - nt iga kord kui midagi teatud viisil juhtub, ütleb ta "kurat" vms. mõndade puhul aga ei pruugi midagi juhtudagi vaid need kuradid on nagu sidesõnad.
fakt on see, et inimesed ei kontrolli ennast tihtipeale. ma ei tea kas ma seda juba olen siia kirjutanud aga sattusin millalgi suhtlema ühe mehega, kel pea igas lauses kurat sees oli. kui ma tema tähelepanu sellele juhtisin, siis ta lihtsalt ei uskunud mind... ta arvas sellepeale hoopiski, et talle üldse ei meeldi kui keegi ropendab ja ta ise ka ei ropenda. niipea aga kui teema vahetus ja eelmist juttu edasi rääkisime oli tal varsti jälle kurat platsis, tegin vastava märkuse kohe pärast selle sõna kasutamist ja kuna tal see veel napilt keelel oli, siis ta seda seekord ka märkas. jälle vana jutu juurde tagasi ja jälle kurat. ühesõnaga lõpuks oli ta sunnitud endale teadvustama, et ta ikka ropendab päris palju ja lubas ennast käsile võtta...

ja selles on ikka oluline vahe, kas sa kallad endale kuuma vett peale ja reageerid või sul hakkab kuskilt sügelema ja reageerid

Hannah kirjutas:

Jah, alluvad Jumalale. Aga võibolla mitte niivõrd inimesele alati

nagu juba kirjutasin, et Jumal on andnud kõik meie teenistusse. ja kui nad meile ei allu, siis tuleks otsida põhjuseid selles, et me ka ise äkki ei allu.

tarmo kirjutas:

ja selles on ikka oluline vahe, kas sa kallad endale kuuma vett peale ja reageerid või sul hakkab kuskilt sügelema ja reageerid

Mis vahet sel on? Mis on see oluline vahe?? Mõlemal juhul on tegu kannatlikkusega ja selle praktiseerimisega ju, kui hoidud sügamast või kui hoidud kõrvetatud koha ravitsemisest Millegipärast ma ei usu üldse, et sügelemisel vähem karmimad tagajärjed on Kujuta ette, et istud jaaniõhtul tule ääres ja sada sääske sind söövad See sügelus võib ikka närvid päris läbi võtta ju.

Hannah kirjutas:

tarmo kirjutas:

ja selles on ikka oluline vahe, kas sa kallad endale kuuma vett peale ja reageerid või sul hakkab kuskilt sügelema ja reageerid

Mis vahet sel on? Mis on see oluline vahe?? Mõlemal juhul on tegu kannatlikkusega ja selle praktiseerimisega ju, kui hoidud sügamast või kui hoidud kõrvetatud koha ravitsemisest Millegipärast ma ei usu üldse, et sügelemisel vähem karmimad tagajärjed on Kujuta ette, et istud jaaniõhtul tule ääres ja sada sääske sind söövad See sügelus võib ikka närvid päris läbi võtta ju.

need sada sääske vaevalt et ühel momendil hammustavad küll aga oleks see kuum vesi vaja kohe kehalt ära saada.
aga jah ma nii kaugele ei ole seda asja veel mõelnud, et mis siis kui nad kambaka teevad aga äkki kui seda endale ette ei visualiseeri, siis nad ei teegi?

oooo tee see eksperiment ometigi visualiseeri saaseparve rynnak ja siis raagi millised tagajarjed sel olid hahahaaa

saab naha, kas ja kuidas saased mottedressuurile alluvad haha eriti lobus oleks, kui parast eksperimenti muutudki saasemagnetiks sobrad ymberringi oleks kindlasti tanulikud kui koik saased sinu ymber koonduks ja neid rahule jataks

IRW!


Seda sääskede värki proovin mina kindlasti see suvi, kui võimalus tuleb Ehk üritan isegi kambakat ligi tõmmata


Muide natuke kõrvale kaldudes teemast, mul tuli meelde küsimus, mida kunagi küsida tahtsin. Mis te arvate, kas parasiite võib hävitada? Näiteks prussakaid, täisid, kirpe, lutikaid?

Mida arvate?

Hannah kirjutas:

Mis te arvate, kas parasiite võib hävitada? Näiteks prussakaid, täisid, kirpe, lutikaid?

on sul nendega probleeme?
mul pole.
näiteks täide kohta selline mõte, et need tekivad tihti peale inimestele, kes hirmsasti muretsevad jne.
ma pakuks, et probleem tekibki selliste inimestele halvasti mõjuvate elukatega siis kui midagi inimesega valesti on.

probleem tekib nendel, kes ei ole puhtad.
nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Ohoo, see on päris huvitav teooria. Ma olen kuulnud seda ka, et täid tekivad murest Täidest, lutikatet ja kirpudest olen mina alati puhtaks jäänud, isegi, kui tuttavatel ümberringi nendega jamad on olnud See võib olla üpris hea märk mulle. Aga prussakad on meil küll olnud varem Ja ikka tapsime neid ka. Muidu songivad toidu ära ja toovad haigusi.

Aga kuidas seletada selle teooria kohaselt, et vahel on ka väikestel lastel täid?

aga kuidas seletada seda, et väike laps ära sureb?