Kas meil on vaja õppida araabia keelt koraani mõistmiseks?

Mulle tuli hiljuti meelde minu vestlus ühe mu sõbrannaga, kes on kuveitlane ja kelle emakeeleks on araabia keel. Ma nimelt mainisin talle, kui kahju mul on, et mina araabia keelt ei oska ning kui õnnelik on tema, et ta oskab seda ning saab seetõttu koraani ka originaalkeeles lugeda. See peale ütles ta mulle, et koraani araabia keeles lugeda ja kõigest aru saada pole sugugi lihtsam, kui meile lugeda erinevaid tõlkeid. Põhjus peitub nimelt selles, kuivõrd keeruline on araabia keele grammatika ja kuivõrd palju erinevaid tähendusi võib olla ühel sõnal, rääkimata siis veel lausel. Araabia keeles on mõned tähed, mida kirjutatakse erinevates sõnades neljal erineval viisil. Lisaks sellele puuduvad araabia keeles kirjavahemärgid(erinevalt meie keeltest), mis võivad samuti teha arusaamise kohati kaheti mõistetavaks. Too inimene ütles mulle, et ta kohati võtab lausa eestikeelse koraani selleks, et mõista mõnda tähendust/tõlget või loogikat araabia keeles, kuna araabia keele erinevaid tähendusi on lihtsalt väga raske mõista. See ütleb juba kõik, kas pole?

Sellest lähtuvalt sain ma ka kauavaagitud küsimusele vastuse, millele ma juurdlesin. Nimelt, kas Jumal on tõesti soovinud, et õige tee mõistmiseks ja selle järgimiseks on vaja kogu maailmal araabia keel selgeks saada? On see tõesti olnud Jumala eesmärk? Kas me oleme määratud olema ebavõrdses eelises teistega võrreldes, kes araabia keelt oskavad? Ei tundu eriti loogiline.

Jumal lubab meile, et me saame juhitud läbi Tema, kui otsime tõde. Tema viib meid õige teeni, kui otsime Teda ja soovime järgida Teda. Kui minu teooria selle kohta, et Jumala puhutud hing meisse on meie südametunnistus, on ka igati loogiline, et seda järgides alati ja igal pool, järgime ju ka automaatselt Jumalat ennast, sest see lihtsalt pärineb Temast See ongi osa Temast.

Jõuame taas tagasi küsimuse juurde, kui araabia keeles koraani lugemine niisama keeruline on (kuna kõik sõltub ikkagi sisust ja terviku mõistmisest), siis kas meil on vaja õppida ära veel teinegi keel, lisaks meie omale, milles me koraani pusima hakkama peaksime? Jumal ju ei ütle, et Temani jõuavad need, kes oskavad araabia keelt, vaid need, kes tõde OTSIVAD. Ja omadest kogemustest tean, et ma pole mitte ainsatki tõde veel leidnud enda jaoks tänu araabia keelele. Kõik, mille olen saanud, on tulnud läbi sisetunnetuse kaudu minusse, kui olen vaid vaevaks võtnud asju OMA PEAGA arutada ja Jumalalt juhatust küsida. Tänu sellele leidsin ma ka Jumala. Lisaks mainiksin ma siia ära hiljuti foorumist läbikäinud värsi:

41:44 And had We made it a non-Arabic compilation, they would have said: “If only its verses were made clear!” Non-Arabic and Arabic, say: “For those who believe, it is a guide and healing. As for those who disbelieve, there is deafness in their ears, and they are blind to it. These will be called from a place far away.”

9:97 The Arabs are the worst in rejection and hypocrisy, and more likely not to know the limits of what God has sent down upon His messenger. God is Knower, Wise.
(mis annab meile ka vastuse, miks on koraan üldse araabia keeles saadetud - Araablased oleksid silmakirjalikkusest muidu hakanud vinguma, et neile polegi midagi saadetud Ju siis teised saavad ka ilma hakkama ja siiski usuvad sellele vaatamata)

Asi ei ole üldse niivõrd selles, kui perfektselt me araabia keele sõnade tähendust teame, sest ka nende üle vaieldakse pidevalt (üks eelistab üht, teine teist), vaid oluline on, kuidas meie sisemus, meie loogika midagi vastu võtab, kuidas me tervikut mõistame. Jumal ei suhtle meiega ju sõnade abil, vaid ikka tunnete, mõtete ja muu mitteverbaalse abil. Seetõttu on ka suhteliselt loogiline, et Jumal on pannud nende värssidega mõtisklema kõiki meid eranditult, kes tõde otsida tahavad. Kellelegi pole midagi taldrlikul ette kantud. Kõik peavad selleks vaeva nägema See ongi meie eesmärk siin elus - otsida tõde ja areneda selle suunas.

Jumal on öelnud konkreetselt koraaniski, mida kõike on vaja selleks teha, et osata oma elu õigesti elada. Kõiki neid värsse koos vaadates, näeme me, et seda pole üldse palju. Teha head, mõelda head, olla abivalmis ja sõbralik, jagada oma vara sellega, kes seda vajab, mõelda Jumalale, lahti saada oma kõrkusest ja muudest pahedest jne. Kõik on nii loogilised asjad, mille teadmiseks tegelikult meil koraani vaja polekski, sest need on nii elementaarsed programmid meie sees, mis on meiega juba sündides kaasas olnud. See kusjuures annab ka veel vastuse teisele küsimusele, mis mind pidevalt vaevanud on: kas tõesti inimene, kes on kogu oma elu pühendanud headusele, teiste aitamisele, vahel ka enda ohverdamisele, lõpetab pärast elu põrgus vaid seetõttu, et ta konkreetselt sõna "moslem" ei kandnud ja islamis polnud? See oli niivõrd ebareaalne ja vastuoluline alati. Koraani lugedes me näeme, et see on lisaks ka vastuolulisusele absoluutselt vale. Sest nende nõuete järgi, mille Jumal on paika pannud, elavad paljud teisedki inimesed, kes ei kutsu end ise moslemiteks. Nad elavad selliste nõuete järgi seetõttu, et järgivad oma sisemust (seda osa Jumalast, mis meisse puhutud sai), oma südametunnistust. Mistõttu järgivad nad ka automaatselt Jumalat. See aga teeb neist ka automaatselt "alistunud" Ehk siis araabia keeles moslemid. Ja see on ka mitu mitu korda loogilisem minu jaoks Jumal tunneb inimesi, seega on ta saatnud ka pühakirjad neile rahvastest, kes muidu ei usukski üldse. Meie jaoks on koraan vaid suureks abiks ja suureks õnnistuseks elus. Aga minu arusaamade kohaselt mitte hädavajalik selleks, et osata õigesti elada. Sellele vaatamata Jumal teab, et kui ma poleks koraanini jõudnud oma elus, oleksin ma ehk mingil määral olnud vaos hoitud küll (kuna olen alati usklik olnud, ka enne islamit), kuid kindlasti poleks ma enda sees olevaid programme aktiveerinud sel määral, mil nad mul praegu töös on Mul oleks südames vähem hirmu patu ees, ma oleksin kiusatustele rohkem avatud ning arvatavasti ka mõtleksin elu üle vähem. Seega on see suur õnnistus ja meeldetuletus minu jaoks elus Ehtne Jumala sõna igas keeles.

Kuid kas meil on selleks kõigeks vaja araabia keelt õppida, et koraani mõista?

Tsiteerin: :

Kuid kas meil on selleks kõigeks vaja araabia keelt õppida, et koraani mõista?

tõe otsimise seisukohalt oleks justkui mõistlik. muidu ikkagi usaldame tõlkijat (tõlkijaid).
samas kui me loeme nende tõlkijate tõlget, kes on nagu meie - moslemid - st muude tähenduste hulgas siis ka sellised, kes ainult Koraanist detaile otsivad, siis me ei peaks ka kahtlema, et Jumal neid juhatab ja neile Koraani õige tähenduse teada annab.
siis siit saab edasi järeldada ka seda, et kui neid on juhatatud, siis nad leiavad nende mitmete võimalike tähenduste seast just selle, mida Jumal on öelda tahtnud ja me oleme seda tõlget lugedes isegi paremas seisus kui need, kel araabia keel emakeeleks aga kes ei suuda õigeid tähendusi nende mitmete võimalike varjantide seast üles leida. (nagu sa oma sõbrannast rääkisid.)
seega ma arvan, et mingis oma arengu etapis ei peaks me väga muretsema selle keele pärast ja peaksime panema kogu oma usalduse Jumala peale. ja peaksime püüdma õppida nii palju meil olemasolevast tõlkest kui võimalik. kusjuures - kui me isegi selles tõlkes mõnda kohta ei mõista algul, siis me ju ei jää selle külge rippuma vaid usaldame Jumalat, et Ta selle meile millalgi selgeks teeb. nt see Abrahami poja ohverdamise küsimus. praegune tõlge aga võibolla hoopis minu enese arengutase ei võimalda mul seda loogiliselt näha, aga ma ei muretse väga sellepärast, küll Jumal selle lahti seletab, millalgi.
kui aga nüüd edasijõudnu tasandil vaadata, siis mingil hetkel on siiski ilmselt tõe huvides mõistlik araabia keel selgeks õppida, sest isegi need head ja Jumala poolt juhatatud tõlked annavad edasi vaid ühe õige lause (sõna) tähenduse, samal ajal kui neid õigeid tähendusi võib olla mitu (lisaks veel ka mitmeid valesi).

oma isiklikust kogemusest - mul tekib loogilisi arusaamisi (või seoseid) millestki lihtsalt Jumala abiga ja ilma otseselt Koraanita (kuigi sealt pärit teadmised on kindlasti abiks). ja hiljem alles otsin Koraanist selle teemalisi kirjakohti ja avastan, et ongi nii nagu sisetunne/Jumala juhatus/või kuidas iganes seda nimetada, mulle ütles. ja leian niimoodi kirjakohad, mida tavaliselt lugedes sellises valguses ei oska näha.
ühesõnaga kõik sõltub Jumala juhatusest ikkagi.

33:2 And follow what is being inspired to you by your Lord. God is fully aware of all that you do.
33:3 And put your trust in God. God suffices as an advocate.

veel selline mõte.
kas te olete tähele pannud, et Koraanis on meile mitmeid soovitusi - nii otseseid kui kaudseid - et mida me paluma peame? sellest ei ole meil juttu olnud seetõttu igaks juhuks tõstatan teema

otseste soovitustena võiks välja tuua sellised, mis näiteks algavad: Say:... (kuid loomulikult mitte kõik laused, mis nii algavad ja ka mitte ainult). nt:
2:201 And some of them say: “Our Lord, give us good in this world, and good in the Hereafter, and spare us from the retribution of the Fire.”
varjatuid on igasugustes erinevates variatsioonides erinevates situatsioonides, nt:
14:5 And We have sent Moses with Our signs, that you should bring your people out from the darkness and into the light, and remind them of God’s days. In this are signs for any who are patient and thankful.
siin küll räägitakse Moosese ja tema rahva kontekstis aga ka meie ju võime paluda, et Ta meile meenutaks Gods days.

Just, ma olen ka sellega nõus. Mulle tärgatas endalegi pähe see probleem, et tõlkeid lugedes saame me teada ju vaid ühe tõe, vastavalt sellele kuidas autor sellest aru on saanud, ning araabia keelest lugedes saaksime me ikkagi originaalkeelest infot. Kuid see probleem kadus niipea kui ma mõtlesin sellele, et araabia keelest otse lugedes ei ole ju ka olemas üht ja ainust tõde. Võibolla isegi on, aga kõik sõltub sellest, kuidas inimene sellest ise aru saab ja kuidas Jumal sellega arvestanud on. Niiet kui me ka tõlget loeme ja midagi meile ebaloogiline tundub, siis järelikult ta meie sisetundega ongi vastuolus ja meie jaoks see pole tõde, mis ta võibolla teise jaoks on olnud. Või on siis valesti tõlgitud. Siis oleks võibolla jah mõistlik araabia keel juurde võtta. Aga nagu sa ütlesid - kõik sõltub lõppkokkuvõtteks ikkagi Jumala juhatuseks ja ma tõesti ei usu, et Jumal/süsteem, mis on kõik loonud on soovinud, et kogu maailm araabia keelt õppima hakkaks Ütleb ta ju ka seda, et kõikidele rahvastele on oma sõnumitooja saadetud, kes meile tõde niikuinii kuulutavad. Tuleb vaid parimat järgida, mis sisetundega kooskõlas on

tarmo kirjutas:

otseste soovitustena võiks välja tuua sellised, mis näiteks algavad: Say:... (kuid loomulikult mitte kõik laused, mis nii algavad ja ka mitte ainult). nt:
2:201 And some of them say: “Our Lord, give us good in this world, and good in the Hereafter, and spare us from the retribution of the Fire.”

Jah Et need, mis on öeldud läbi prohveti, on meile otsesteks Jumala järgimiseks ja mis kirjeldab ernevate porhvetite tegusid, on niiöelda kaudne ja lisaks ka prohveti järgimine

See on see sama mõte, mida kuskil Siiri ka hiljuti kajastas ja tundub tõesti loogiline

siiamaani olen taheldanud seda, et kui miski jaab kripeldama, siis pole see oige.. ja koik, mida Koraanis sooovitatakse teha, annab loppude lopuks endale hea tunde. Seega kui kaitume nii nagu Jumal meile soovitab, siis me tunneme juba vaistlikult et nii on hea ja oige ja vastupidi.

tapselt sama vottis ka abraham hicks kokku sonadega: there is nothing more important than I feel good.

ehk miski pole tahtsam sellest, et ma tunnen end hasti.

kuidas see varss oli et moned varsid on allegoorilised ja moned on otsesed ja need kel kavalus sydames ajavad need segamini....jalle toestus sellele et Koraani moistmiseks on vaja siirast soovi.
kuigi araabia keel tuleb kasuks kyll,nagu mulle yks selle keele valdaja ytles et koraani lugemine ilma araabia keelt oskamata on nagu ujumine mere pinnal kuid kui sellest aru saad siis nagu sukeldumine meres,kus naed kogu veealust ilu.

Kadri kirjutas:

kuidas see varss oli et moned varsid on allegoorilised ja moned on otsesed ja need kel kavalus sydames ajavad need segamini....jalle toestus sellele et Koraani moistmiseks on vaja siirast soovi.

Wow, tõepoolest! Ongi ju nii. Need, kellel ei ole islami suhtes puhtaid kavatsusi, võtavad igat üksikut allegooriat sõnasõnaliselt, mõistmata, mis selle point tegelikult olla võib. Näiteks prohvet Muhamedi südame puhastamine ingli poolt?