Paar lahedat filmi

Mida on negatiivset selles, kui inimene vaatab ja sirvib ka vahel õhtul pärast "koolitunde" oma klassist kõrgemal olevaid õpikuid? Mida negatiivset toob kaasa see, kui vaadata vahel minevikku või tulevikku, kui see toob mingil määral kas lohutust, lootust või rahuldustunnet mistahes viisil?

Millest sa räägid?

Ja mida sa pead oma klassist kõrgemal olevaks õpikuks?

Kommenteerin filmi. Räägin sellest väitest, et me ei tohiks keskenduda muule peale Hetke.

Õpiku all ei pea ma muide üldse objekti silmas. Tõin lihtsalt analoogi sinu kirjeldatud Kooliga. Ja kooli juurde kuuluvad ka õpikud

Minu seletuses oli kool terve Universum.
Aga mis on õpikud?

Lootused mis ei põhine reaalsusele on illusioonid. Mis on küll magusad, kuid seda ohtlikumad ....

Seda ma olen alati rõhutanud, et inimene peab eelkõige keskenduma just sellele hetkele kus elatakse.
Inimesel on kombeks unistamised ja reeglina on unistused täiesti ebareaalsed
Ning kui need unistused ei täitu, siis tekkitab see negatiivseid tundeid ...

lahe, et need zeitgeistid nüüd ka eesti keeles on
kui usujutud väljaarvata, siis on tegu väga adekvaatsete teostega

Minu jaoks see usujutt ongi just see mis hoiab kogu filmi koos.
Et kõik valetavad inimesele alates religioonist lõpetades valitsustega.
Ilma selle usujuttuta ma ei oleks seda filmi üldse tõsiselt võtnud
Vaid oleks pidanud järjekordseks vandenõu teooriaks



Mis sulle seal usu juttus ei meeldinud?
Mulle on veidi arusaamatu, et kuidas teos kus on kas või osa midagi sellist mida ei saa tõsiselt võtta, saab üldse adekvaatseks nimetada???

Aga kes tont ütleb, et see kõik ei olegi üks paranoiline vandenõuteooria? Eelmise sajandi lõpus kogus selline lähenemine vägagi hoogu rahva(ste) seas. Parimad telelinastusedki on nende põhjal valminud. Mina ei välistaks sugugi ka võimalust inimeste tohutust näljast põnevuse, salapära ja adrenaliini järele, mis ajendabki selliseid vandenõusid peas välja mõtlema. Huvitavam ju elada ikkagi

Raul kirjutas:

Minu seletuses oli kool terve Universum.
Aga mis on õpikud?

Lootused mis ei põhine reaalsusele on illusioonid. Mis on küll magusad, kuid seda ohtlikumad ....

Ah, vahet pole. Pole oluline.

Tsiteerin: :

Lootused mis ei põhine reaalsusele on illusioonid. Mis on küll magusad, kuid seda ohtlikumad ....

lootus on see, mis muudab reaalsust. reaalsusele keskendudes see ju ei muutugi eriliselt. Samas kui on lootus, kui on illusioonid, siis yhel paeval lahevad need taide ka. Ja saavad uueks reaalsuseks

No lootsin, et see kolmapäev ma võidan viking lotoga 33 000 000 kuid oh jama. Ei võitnud

Ju sa siis ikka ise ei uskunud seda,mida lootsid yhesonaga, polnud rahaga yhel lainel Veena ennast mone kuu jooksul iga paev 10 min hommikul ja 10 min ohtul et sa voidad lotoga peavoidu. Niikaua kuni ise uskuma jaad. Siis jargi oma intuitsiooni Vaga suur toenaosus on et sa voidad


ma oppisin sedasi eksamiks vaid yhe pileti 20-st ainus pilet, mida olin oppinud. kuu aja jooksul veensin end igal ohtul et tomban selle pileti (muideks, mul pole kunagi varem lotoga onne olnud). Kui eksam katte joudis, siis olin taiesti surmkindel et tomban oige pileti.. kursusekaaslased jaid koik huviga ootele

Laksin ja tombasin selle pileti ja sain eksami tehtud. Takkajargi moeldes, oleks voinud ju kogu selle energia oppimise peale panna, mis mul enda veenmiseks kulus Ent samas kuna see aine oli mulle suht raskesti arusaadav, siis leidisin et enese veenmine oli lihtsam variant

Usk sellesse, et unistus saab teoks, on sama oluline kui lootus ja unistused Voi nagu Koraanis on oeldud: me saame selles ilmas koik, mida kysime ja koik mida ihaldame

Kunagi ma nägin unes, et olen hästi suures mingis hoones. Hoone oli betoonist, kõrge laega ja ning paljude suurte akendega. Ja järsku kuulsin ma, et minu hääl ütleb mulle:" Sa saad elus kõik mida sa tahad!"

Kuid samas, kas me tegelikult ka vajame, mida me tahame ja soovime?

Muide, See film - http://www.overstream.net/view.php?oid=szsqmniprcmx "Roheline Ilus" on kah väga hea ja mõtlema panev.

Mina, kusjuures, arvan samamoodi, et meil ei ole üldsegi mitte kõike vaja, mida me siin ilmas soovime. Aga lisaks sellele arvan ma ka seda, et mitte keegi peale meie ei otsusta meie eest ära juba, mida meile vaja on ja mida mitte. Me saame võibolla tõesti kõik, mida soovime (no see siiri näide on ikka võimas ju tõenäosus 1 20-le ), kuid hiljem veendume elukogemuste kaudu ise, mida meil vaja läks, mida mitte, ning vastavalt sellele teame seda järgmise kogemuse juures. See on ühesõnaga üks etapp arengust. Täpselt nagu ei otsusta keegi meie eest seda, mis teo me sooritame ja millele järgneb just konkreetne tagajärg. Hiljem, olles targemad, suudame me ise juba valida, milliseid asju endale tahta ja seega "ligi tõmmata" ja mida mitte. Võibolla me saame tõesti kõik, mida tahame.

Ma ei saa aru, siiri, kuidas sa suutsid ennast nii tugevalt kõige esimest korda veenda, et sul kahtlusigi polnud? Kuidas??? Sa hakkad nüüd mulle kohe rääkima sellest, et endasse on vaja uskuda ja nii edasi, nii edasi Aga tavapärase inimesena teame me ju kõik (kui meil just vastupidiseid kogemusi pole), et me ei saa olla kindlad tulevikus. Seda enam, et tegu oli ikka päris hullu riskiga ju ka Kujuta ette, kaks kuud püüan end veenda, püüan veenda ja kui aeg käes, avastan, et pagan küll, ei ole üldse nii veendunud :D Siis on kõik õppimata ja puha Kuidas selline kindlustunne saavutada milleski nii ebakindlas?

Raul kirjutas:

Minu jaoks see usujutt ongi just see mis hoiab kogu filmi koos.
Et kõik valetavad inimesele alates religioonist lõpetades valitsustega.
Ilma selle usujuttuta ma ei oleks seda filmi üldse tõsiselt võtnud
Vaid oleks pidanud järjekordseks vandenõu teooriaks

Mis sulle seal usu juttus ei meeldinud?
Mulle on veidi arusaamatu, et kuidas teos kus on kas või osa midagi sellist mida ei saa tõsiselt võtta, saab üldse adekvaatseks nimetada???

selle esimese osa usu point oli minu mäeltamist mööda see, et Jumalat või üldse vaimset maailma ei eksisteeri.
adekvaatseks nimetasin ma seda tingimusel, et seal usust räägitudki ei oleks.

tead, elu oleks maru igav, kui me piirduksime ainult vajalikuga Lisaks vajalikule voib olla veel meeldivaid asju. Lihtsalt niisama. MIks mitte? Kui piirduda vajalikkusega, siis.. noh, ega me palju ei vajagi.. milleks siis yldse koik see tehnoloogia jms? see pole ju vajalik. Saab ka ilma

hannah, mul polnud midagi kaotada.. Kuna see aine oli minu jaoks piisavalt jabur, pea ei votnud hasti, siis max, mida ma suutsin, oli lihtsalt yks pilet sona-sonalt pahe oppida. Tegu matemaatikas miskite teoreemide toestamisega ylikoolis.. ma lihtsalt ei saanud aru. ja noid asju oli aarmiselt ebameeldiv pahegi tuupida.. Kui sul toestus ikka mingi 2-3 A4 pikk.. ja ylimalt teoreetiline

olin kuulnud kord juhusest, kus yks inimene oli ka nii teinud ja otsustasin proovida. Panin ennast 100% sinna sisse.. ja kindel veendumus tekkis aja jooksul ise.. algul votsin kui lobusat eksperimenti.. Seda enam et mulle hakkas kohale joudma et matemaatikut minust ei saa kui pole midagi kaotada, siis muutub inimene julgeks. Ja praeguseks olen joudnud taiesti kindlale veendumusele et elu on yks tore mang, kus kaotamine pole lihtsalt voimalik. Seega iga kogemus tuleb kasuks. See vabastab hirmudest ja teeb enesekindlamaks nagunii

lihtsalt varem ei saanud ma aru, kuidas nii voib olla. Ent Abraham-hiks seletuste jargi paistab et tulevikus saab vagagi kindel olla, kui tunned seadusi naiteks kui sa saad aru, kuidas gravitatsioon& liikumiskiirus toimivad, void paris tapselt ette ennustada, kuhu sa tapselt kukud, kui majakatuselt alla hyppad.
Sama paistab ka AH opetustega.. et kui sa tead, kuidas universumi seadused toimivad, siis ei olegi see tulevik enam nii moistatuslik. Sa lihtsalt tead, et oma tahelepanu teatud suunda suunates saad teatud tulemuse.

tarmo kirjutas:

Raul kirjutas:

Minu jaoks see usujutt ongi just see mis hoiab kogu filmi koos.
Et kõik valetavad inimesele alates religioonist lõpetades valitsustega.
Ilma selle usujuttuta ma ei oleks seda filmi üldse tõsiselt võtnud
Vaid oleks pidanud järjekordseks vandenõu teooriaks

Mis sulle seal usu juttus ei meeldinud?
Mulle on veidi arusaamatu, et kuidas teos kus on kas või osa midagi sellist mida ei saa tõsiselt võtta, saab üldse adekvaatseks nimetada???

selle esimese osa usu point oli minu mäeltamist mööda see, et Jumalat või üldse vaimset maailma ei eksisteeri.
adekvaatseks nimetasin ma seda tingimusel, et seal usust räägitudki ei oleks.

Mina sain küll nii aru, et selle point oli see, et religioonides kujutatud jumal on lihtsalt võlts ja seda kasutatakse inimeste kontrollimiseks. Ning läbi igasuguste nii nimetatud jumala keeldude ja käskudega kasvatatakse inimest selliseks, kes autoriteetidele vastu ei vaidleks, piitsa ja prääniku meetodiga.

Ohh, oleks see vaid nii Kui lihtne kõik oleks Aga ma ei ole väga lihtsasti veendatav inimene Ma ei usu iseennastki tihti, rääkimata teistest. Ma ei tea, kuidas sellest üle saada. Lisaks näen ma siin imelikke lünki, mis ei ole täidetud. Näiteks nagu ma ühes kohas mujal küsisin, kuidas külgetõmbeseaduse järgi oleks siis võimalik olukord, kus inimene pabistab ja kardab, et juhtub teatud asi, kuid hiljem ei juhtugi. Hirm on ju suurim ligitõmbajast emotioon oma võimsa energia poolest. Aga ei tea. Samas see kõlab loogiliselt. Füüsikaseadustes me ei kahtle. Teos-tagajärjes ei kahtle mina ka väga. Miks ei võiks see ka tuleviku kohta kehtida. Ma arvan, et neid seadusi ei saagi teisiti selgeks kui et katse-eksituse meetodil eksperimenteerides Ja see on ka õige, et elu on tõesti mäng. Sellise suhtumisega teen ma juba edusamme oma elus Kuigi vahel kipun ikka tagasi "vajuma" ja asju liigtõsiselt võtma.

Ühelt poolt see, et inimene saab kõik millele ta avatud on. Ja selline Siiri autosuggestion aitab jah inimest avada kõigile.
Kuid samas on igal asi kuskilt pärit, ning neil kõigil on oma energia taga. Ning autosuggestioniga antakse oma energiat sinna. Ja kui on hästi "teenitud" siis saadaks ka tasu.

Lihtsalt niisama ei ole midagi. Kõigil on oma hind, ehk tasuta lõunaid ei ole olemas.

Hannah kirjutas:

Ohh, oleks see vaid nii Kui lihtne kõik oleks

Teaduses on selline meetod, et kui on olemas kaks võimaliku vastust, siis kõige õige on variant on kõige lihtsam seletus.

Hahaa Sa räägid Occami habemenoa teooriast Olen kursis sellega. Aga tean sellest niipalju, et mitte see teooria ei ütle, et kõige lihtsam seletus on alati ÕIGE, vaid et seda peaks lihtsalt eelistama, kuna ta on TÕENÄOLISELT õige. Kuid see võib olla ka vale. Lisaks sellele tuleb alati arvestada ka erandeid.

Raul kirjutas:

Lihtsalt niisama ei ole midagi. Kõigil on oma hind, ehk tasuta lõunaid ei ole olemas.

Ma usun, et hinnaks on tagajärg. Vastavalt kas soodne või kallis.