keelud ja karistused

Raul siin kuskil rääkis, et kogu see religiooni järgimise teema on mööda kuna nt piirab inimese vabadusi. et on käsud ja kui neid ei järgi, siis on karistus. et see ei kõla tema jaoks kuidagi õieti.
mina ei nimetaks neid käskudeks vaid soovitusteks. ja loomulikult inimesel on valikuvabadus kas neid soovitusi järgida või mitte.

lähtume sellest, et inimese üks eesmärke siin elus on olla õnnelik. kuidas seda saavutada, on laias laastus kaks võimalust. omal käel katsetades ja proovides. või kuulda võttes käske ehk soovitusi. süsteem on paigas ja teatud tegevustele lihtsalt järgnevad teatud tulemused. kui teguviis õige ei olnud järgneb kehv ensetunne, võimalik et süümepiinad, hirm, kurbus jne. ühesõnaga vale tee ei tee inimest õnnelikuks. ja tulemuseks ei ole mitte karistus vaid paratamatu eluseadus, mis teeb õnnetuks. seega kui mõnes pühakirjas öeldakse, et see või teine on keelatud ja patustajad saavad karistada, siis see on lihtsalt üks võimalus seda sõnastada.
teine võimalus oleks öelda, et tee mis tahad aga see tee on õige, nii saad õnnelikuks ja teist teed pidi ei ole õige, ei saa õnnelikuks, Jumal on Teadja.
me võime siin need kõik "käsud" ükshaaval läbi võtta kui soovi on aga ilmselt teab siiski igaüks, et pühakirjade soovitused õiged on.

seega on pühakirjade soovitused elu shortcut´id. keegi ei keela omal käel veendumast, et osad teed põrgu (õnne puudumise) teed on. aga neile, kes kuulda võtavad on otseteed välja toodud.
siin on ka see tahk, et võime kõikjal enda ümber näha ka selliseid inimesi, kes ilmselgelt valet teed pidi käivad aga neil ikkagi hästi läheb. siiski inimese sisse me ei näe ja arvata võib, et õnnelikud nad ei ole. mineviku varjud...

Eks siis alustame lõppust peale.

Esiteks põrgu või nagu sina ütled, õnnepuudumine.
Mina ei austa mitte ühtegi jumalat, kellest kirjutatakse nii öelda pühades raamatutes, minu austan inimesi, kuid ma olen endaga rahul. Vägagi rahul, et ma olen selline nagu ma olen ja ootan igat päeva kus saan midagi uut õppida.

Juba ainuüksi sellise koha olemasolu, hetkel mõtlen nii nagu mõeldakse sõna põrgu üldiselt, viitab väga inimvaenulikule tegelasele.

Mis puutub õnnetu olemisse, siis ma leian, et see on täiesti normaalne, et leidub ka õnnetuid inimesi. Sest mida suurem on õnn, siis sama suur on ka õnnetuid.
Mida rohkem on maailmas headust, seda rohkem on ka kurjust.

Kuid üleüldse on nii hea kui ka kurjus, nii õnn kui ka õnnetus nii õige ja vale on eelkõige emotsioonid. Emotsioon omakorda näitab seda, et midagi on vaja õppida. Kui õppetund on läbi ja selgeks saadud, siis kaob ka emotsioon ja jääb lihtsalt tunne. Nii öelda 0 punkt. Ma ei mõtle hetkel ükskõiksust ... sest ükskõiksus on midagi hoopis muud.
Ning pealegi on kurjusest ja õnnetusest palju rohkem õppida kui headuses ja õnnes.

Näide sellest kui suhteline on näiteks õige ja vale. Kõik suured religioonid on pidanud ususõdasi, et oma usku levitada. Meie jaoks kes praegult elavad on see täiesti vale. Ja nende religioonide esindajate jaoks on nende eelkäijate tee kah täiesti vale. Ja isegi öeldakse, et tegu ei olnud ÕIGETE moslemitega, kristlastega, buddistidega jne. jne.
Kuid tegu oli ÕIGETE moslemitega, kristlaste ja buddistidega. Nemad uskusid, et nad käituvad jumalale meelepäraselt, nii nagu tänapäevalgi moslemid, kristlased jne. jne usuvad, et nemad käituvad jumalale meelepäraselt. Seda usud nii sina Tarmo, kuid seda usub ka keegi islami terrorist kes on valmis ennast rahva seas õhku laskma.
Ometi te loete täpselt sama raamatut. Ma olen kristlastelt küsinud, et kuidas saab olla üks raamat püha kui sealt võib välja lugeda õigustust tapmisele.
Oma jumala silmis oled nii sina Tarmo kui ka Talibani võitleja võrdses seisus, sest te mõlemad austate teda ja järgite prohveti õpetust. Vahet ei ole kuidas vahtu üles pekstakse tõlgendamistega.

Lühidalt, mina olen ilma piibli ja koraani jumalata palju õnnelikum. Minu jaoks on kõik katsumused õppetunnid ja õpimine on alati kasulik. Isegi kurbuse üle ma vaikselt hinges rõõmustan, kuigi väliselt ma võin paista emotsionaalne õnnetuse hunnik. Sest ma tean, et nii pea kui ma sellest õppetunni selgeks saan, nii pea lihtsalt kurbus kaob.

Ja tegelikult sellest vestlusest ei tuleks midagi välja.
Kas või selle pärast, et sinu jaoks on see, kes need seadused, mida sa silmas pead, on teinud, jumal. Siis minu jaoks on ta ainult juutide rahvusliku vaimsuse isikustatud Vaim. Kes oma eesmärkide täitmiseks on loonud ka kristluse ja islami.

Ning minu jaoks on Looja see, kes meid luues kadus meie sisse ja teda ei ole enam ühesena olemas.
Ja ta on jätnud meile vabad käed, teha mis aga hing ihkab, sest kõik on õppetund, mis on meie arengule ainult kasuks.

Me räägiksime täiesti erinevatel seisukohtadelt.
Ja me kumbki ei lahku ka oma seisukohast.

Tsiteerin: :

Mida rohkem on maailmas headust, seda rohkem on ka kurjust.

kas see on see duaalne maailmakäsitlus, mille kohaselt nii palju kui on üht, on ka teist?

Tsiteerin: :

Lühidalt, mina olen ilma piibli ja koraani jumalata palju õnnelikum.

julge väide.

näen ka, et sellest vestlusest ei pruugi midagi välja tulla.
lihtsalt sulle veel mõtlemisaineks selline teema, et üks asi on nö võidelda ehk proovida ühte pidi ja teistpidi jne.
hoopis teine elu hakkab aga siis pihta kui kõik õige on. sootuks teised kõrgused.

tarmo kirjutas:

Tsiteerin: :

Mida rohkem on maailmas headust, seda rohkem on ka kurjust.

kas see on see duaalne maailmakäsitlus, mille kohaselt nii palju kui on üht, on ka teist?

lihtsalt sulle veel mõtlemisaineks selline teema, et üks asi on nö võidelda ehk proovida ühte pidi ja teistpidi jne.
hoopis teine elu hakkab aga siis pihta kui kõik õige on. sootuks teised kõrgused.

Just. See on duaalne maailmakäsitlus. Kus ilma üheta ei oleks ka teist. Kui ei oleks kurbust kuidas siis me teaksime mis on rõõm?
Kui ei oleks õnnetust, kust siis me teaksime mis on õnn?
Tasakaal peab olema. Minu arust tänapäeval keskendutakse liiga palju heale ja peljatakse halba.
Nii, et paljud head inimesed paistavad minule võltsid.
Kui ühte poolt surutakse liiga maha, siis juhutb see, et teine poolus pääseb nagu vedru tagant ja lajatab inimestele pikki pead.
Eita agresiivsust, et lõppuks tunnistada verist nuga oma värisevates kätes.

Ja selle mõtlemisainega ei ole minul mitte midagi teha. Sest nagu ma olen korduvalt öelnud, et minu jaoks on lõppude lõppuks kõik õige ja valet ei ole tegelikult kunagi olemas. Kuigi see tee mille sina oled valinud mulle ei meeldi ja minu arust see sulle kasuks ei tule, kuid lõppude lõppuks on see tee sinu valik ja kõik mis millega inimene kokku puutub on lõppude lõppuks inimesele kasulik. See on sinu õppetund ja mitte kellegil ei ole õigust sind hurjutada või veel hullem millegi koleda kohaga hirmutada

Võitlus? Võitlus on täiesti mõttetu värk. Ehk, sellises duaalses maailmas kus me minu arust elame tähendab millegi vastu võitlemine ka seda, et võideldes me tugevdame ka vastaspoolust.

Täiesti loogiline, et inimene jääb ikka oma arvamuse juurde ning vaevalt seda muudab pelgalt teise inimese sõnade ja hurjutamiste peale Aga ma sooviksin siiski veidi seda sama huvitavat teemat analüüsida teisest küljest, mis on ehk sinu vaadetega rohkem sarnane, Raul, ja Tarmo lahkel loal tema enda sõnu ja väiteid selleks kasutada Sest nii palju kui mina näinud olen ja usun, siis iga inimene pürgib lõppude lõpuks ikka ühes suunas, nõus? Ükskõik, mis teid pidi. Seega ei saa ka meie keel nii erineda üksteisest.

Sa usud, nagu meiegi, et on olemas kõrgem eesmärk. Selleks eesmärgiks on meie vaimne areng siin ilmas. Arengut soodustab see, et me õpiksime nägema tervikut igast võimalikust küljest, seega saama lähemale sellele, mida sina nimetad Jumala üheks saamiseks. See on meie eesmärk sinu vaadete kohaselt. Selleks, et seda eesmärki täida, on meil vaja täita mõned ülesanded siin ilmas, mis meile on ette antud. Ma olen sinuga nõus, et me kasutame liiga palju emotsioone väljendavaid sõnu nagu "halb", "hea", "õige", "vale" jne. Palju taandub siiski neutraalsele pinnale ning annab efekti vastavalt sellele, kuidas meie seda endale serveerime. Ometi ei ole kõik need teed "shortcut'id", nagu Tarmo ütles. Ma ei väida, et me kõrvalteid vältima peaksime. Olen ka sellega totaalselt nõus, et me kardame liiga palju raskusi ning ei peaks seda tegema. Paratamatult tulevad kõrvalteed meile ka ette ning me liigume mööda neid ning need on meile vajalikud selleks, et täita eespool mainitud eesmärki - areneda sinna Kuhugi, millest meil kõigil on erinev ettekujutus. Need meetodid ja viisid, mida me kasutame selleks ja mida me elus endale ligi tõmbame (või siis mõndade inimeste sõnul: meile elu ette söödab) ei pea olema sugugi halvad või head ega ka mitte õiged või valed ilmtingimata. Oled sa ehk mõelnud, et nendele sõnadele oleme me ise väärseletused andnud? Võibolla "halb" ja "hea" ei ole sugugi oma IDEELT niivõrd emotsionaalsed, nagu meie seda teha üritame. Võibolla on sellega samad lood nagu Põrguga. Kellele meeldiv koht, kellele jubedust tekitav. Sõna "hea" võib ju kasutada vabalt tee kohta kirjeldamaks seda kui "EFEKTIIVSEMAT viisi arenguks". Teed, mida mööda me käime, võivad olla vähem või rohkem efektiivsemad/paremad/mõjuvamad. See on ju ometi miski, mis sõltub meist. Niisamuti on vastupidiselt sõnaga "halb". Ärgem laskem erinevatel tõlgendustel lasta mõtet kaotsi minna. Mõte on ikka üks. Me ei pea ütlema, et need käsud ja keelud sisaldavad ilmtingimata seda emotsionaalset poolt ehk et nad on meile head või halvad või õigemad või vääramad. Kui lasta end vabaks eelarvamustest, mis tekivad harjumuspärastest tõlgendustest ja süveneda ideesse endasse, siis võib öelda, et käsk ja keeld võivad vabalt olla ka suunamärgid meie jaoks, mis juhatavad meid efektiivsematele või vähemefektiivsematele teedele, mis lasevad meil areneda. Sest arengut soosid sina ka, seetõttu saame me kõik sellest ühtemoodi aru. Siinkohal ei hakka ma peatuma teemal, kas need on tõesti Jumalalt või mitte. Point on käskude mõtetes endis. Me kõik pooldame seda, et siiski kõrgem eesmärk meie eksistentsil on olemas.

Sa kirjeldad ju põrgut samamoodi. Sinu jaoks on see vägagi meeldiv koht ja mul ei ole mingit põhjust selles kahelda. Fakt on see, et sa VAJAD seda mõnikord, eks? Sa vajad puhastumist sellest saastast, mida endale ligi tõmmanud oled vahetevahel, nagu sa ise rääkinud oled. Võibolla on need nii öelda käsud ja keelud (EHK efektiivsemad meetodid arenguks) võimaluseks omakorda seda saasta vähem koguda aja jooksul? Siin tee palun vahet selles, et ma ei ütle, et see saast meile mingil määral kasuks ei tule Ma pean seda silmas, et kui me kuhugi areneme, siis me peame paratamatult hakkama aegajalt seda saasta vähem endale ligi tõmbama, kuna meie oskused seda teha võimenduvad. Me suudame mingi aja pärast areneda paremini, kiiremini, efektiivsemalt, mistõttu seda saasta enam nii palju ei tule. Võibolla ongi need käsud/keelud mõeldud just selleks, et näidata meile ette, KUIDAS täpselt areneda selleks, et saasta vähem koguda ja ARENEDA paremini. Ja siin, ma kordan, ära võta neid sõnu "käsk" ja "keeld" sellisena, nagu inimesed neid tõlgendavad. Võta neid kui neutraalseid JUHISEID.

Kedagi ei olegi vaja hirmutada või ähvardada millegagi Kui inimene käib mööda teed järgides juhiseid, mis teda nii kaugele ei vii, kui mõni teine juhis oleks viinud, siis peab ta paratamatult minema põrgusse oma saasta puhastama, eks? Ja see ei ole ju halb. Inimesed teevad need mõisted halvaks, sa ei leia?

Mul on olnud palju kokkupuuteid, nii reaalis kui virtuaal ruumis, kristlastega. Alates sellisest pastorist nagu Anti Loodus ja lõpetades selliste kristlastega kelle jaoks on kristlus ainult üks paljudest võimalusi kirjeldada Loojat.
Ühe jaoks on kõik toonid kindlalt paigas. Must ja Valge, õige ja vale. Teiste jaoks ei ole vahet, kas inimene on kristlane, moslem, budist, satanist, pagan jne. jne. peaasi, et inimene ei tee oma tegevusega teistele halba. Nende jaoks on lihtsalt nendest tuhandetest võimalikest Looja kirjeldustest kõige sobivam kristlus.
Loomulikult leian ma just nende teiste kristlastega ühise keele, sest nende jaoks ei ole minu maailma vaade valel teel käimine, vaid lihtsalt samale eesmärgini jõudmine teisi teid pidi. Nendega on lahe suhelda, sest nemad ei hakka mulle selgeks tegema, et ma olen valel teel ja mu tee viib mind peale surma otse ja omadega sellisesse põrgusse mida tuntakse kui igaveste piinade paika.
Sammuti on mul kokku puuteid inimestega kelle kohta ma ütlen New Age kristlased. Mõningaid selliseid inimesi on minu arust selles listis kus me mõlemad Tarmoga kah mõnikord kirjutame. Ok. Ka nemad ei ürita mulle selgeks teha, et ma olen valel teel.

Kuid kui hakkame rääkima heast või halvast siis meie vaated põrkuvad kokku ...

Kui aus olla, siis ma olen reeglina igalpool kus ma aktiivselt tegutsen opositsioonis


Käsud ja keelud näitavad meile teed? Ma küsin kohe selle peale, et kelle käsud ja keelud? Kui öelda, et Jumala ehk Looja, siis siin me ei leia ühist keelt. Kui me võtame käskude ja keeldudena siin Planeedil valitsevaid loodusseadusi, nii nähtavaid kui ka nähtamatuid. No näiteks isegi mehe ja naise vaheline suhe ja üldse inimeste vahelised suhted alluvad teatud loodus seadustele.
Siis ma olen nõus. Kuid siis tuleb jälle küsimus, et kes need Planeedil valitsevad loodusseadused kehtestanud on? Kas Looja või Planeet? Minu maailmas kehtestab seda kõiki Planeet. Kuid ka siis ma tean, et see mida me tegelikult teame loodusseadustest on ainult heal juhul 10% tegelikusest. Võib olla veel 25% me tajume ja tunnetame kuid ülejäänu kohta saab öelda, et see on ainult usk. Nagu ma kuskil juba rääkisin, et kvant füüsika on midagi sellist mis meie tava pärasesse füüsikasse ära ei mahu.

Pealegi olen ma vägagi kindel, et kunagi inimesed on võimelised selle mille kohta praegu öeldakse üleloomulik, laboritesse tuua. Ja neid lähemalt uurida.
Kuidas siin neutraalse tasandit leida?

tarmo kirjutas:

Tsiteerin: :

Lühidalt, mina olen ilma piibli ja koraani jumalata palju õnnelikum.

julge väide.

Ei ole siin midagi julget. Ma räägin nii nagu on minu jaoks õige, sest ma olen Looja poolt loodud ja Looja on alati minuga. Mina olen tema.
Ja kõik inimesed on minu jaoks Looja ...

Ning mis käskudesse puutub, me kunagi mõtlesime nalja pärast, et peaks kirjutama uue piibli ja alustasime kümnest käsust

01. Mina ei ole sinu jumal ergo sa ei pea mind kummardama
02. Sul ei tohi olla teisi jumalaid sinu enese kõrval.
03. Sina pead puhkama mitte ainult pühapäeval, vaid siis, kui vajadus tekib
04. Sina pead austama iseennast ja seeläbi ka teisi
05. Sina ei tohi tappa lõbu pärast
06. Sina ei tohi rikkuda usaldust, sest usaldus on sinu sõna kaal
07. Sina ei tohi võtta midagi mille jaoks sa luba pole küsinud
08. Sina ei tohi vale läbi teisele halba teha
09. Sina pead käituma oma ligimese kojas tema reeglite ja soovide järgi
10. Sina ei tohi himustada seda mida sul pole sest himu töötab sinule vastu.


Need on lihtsad inimkonna tõed ja seadused mis kehtivad siin Planeedil.
Ning mille on kehtestanud paganlikust maailmavaatest lähtuvalt meie klassi õpetaja, ehk planeet Maa.

Kuid see ei tähenda, et kui keegi neid seadusi eirab, siis temaga juhtub midagi hullu.
Lihtsalt see rikkumine on tema jaoks vajalik ja seega ka õige ja ei too kaasa mingit karistust.

Raul kirjutas:

Käsud ja keelud näitavad meile teed? Ma küsin kohe selle peale, et kelle käsud ja keelud? Kui öelda, et Jumala ehk Looja, siis siin me ei leia ühist keelt. Kui me võtame käskude ja keeldudena siin Planeedil valitsevaid loodusseadusi, nii nähtavaid kui ka nähtamatuid. No näiteks isegi mehe ja naise vaheline suhe ja üldse inimeste vahelised suhted alluvad teatud loodus seadustele.
Siis ma olen nõus. Kuid siis tuleb jälle küsimus, et kes need Planeedil valitsevad loodusseadused kehtestanud on? Kas Looja või Planeet? Minu maailmas kehtestab seda kõiki Planeet. Kuid ka siis ma tean, et see mida me tegelikult teame loodusseadustest on ainult heal juhul 10% tegelikusest. Võib olla veel 25% me tajume ja tunnetame kuid ülejäänu kohta saab öelda, et see on ainult usk. Nagu ma kuskil juba rääkisin, et kvant füüsika on midagi sellist mis meie tava pärasesse füüsikasse ära ei mahu.

Aga mis tähtsust sel on? Sel ei ole mingit tähtsust, kuidas inimesed ühest ja samast asjast aru saavad, niikaua kuni nad tunnistavad, et tegu tõesti ON ühe ja sama asjaga See, kuidas me seda nimetame, ei ole samuti oluline. Pealegi ei ole siinkohal kuidagi võimalik tõestada oma väiteid, sest tõenäosus, et kummagi argumendid õiged on, on täpselt 50%. See ei ole oluline minu arvates, kas need reeglid on kehtestanud Planeet või Jumal, sest see ei muuda absoluutselt midagi. Niisamuti nagu ei oma mingit tähtsust ka küsimus, kas tegu on teise objektiga, kui ühed inimesed vaatlevad elevanti eespoolt ja teised tagantpoolt ning lihtsalt NÄEVAD üht ja sama asja erinevalt (tead seda lugu, eks?). Niikaua kuni ma hooman ja tajun seda eesmärki, mille poole küündida, ning käske/keelde, millele kuuletuda, niikaua tunnen ma end hästi ja usun siiralt, et olen teel, mis mind kõige efektiivsemalt positiivses suunas mõjutab

Ok. Aga kuidas siis seda minu seisukohta, et ei ole valet teed ja kõik on õige, panna nende keeldude ja käskudega kooskõlla?

Raul kirjutas:

Ok. Aga kuidas siis seda minu seisukohta, et ei ole valet teed ja kõik on õige, panna nende keeldude ja käskudega kooskõlla?

Seda ma oma pikas kirjas teha püüdsingi See, et eksisteerivad rohkem efektiivsed ja vähemefektiivsed teed, ei tähenda veel seda, justkui oleksid need ilmtingimata valed või õiged teed selles tähenduses nagu meie neid mõistame. Kõik tuleb meile kasuks. Ükskõik, mida me üle ka ei elaks. Ja kui midagi meiega juhtunud on, siis järelikult seetõttu, et meil on seda kogemust vaja. Seetõttu ei saa öelda, et kui me midagi teeme ja taolise meie mõistes "negatiivse" kogemuse osaliseks saame, siis on see halb. Ei ole ju Me õppisime sellest, me saime targemaks ja tugevamaks. Aga areng eeldab edasiliikumist samal ajal, eksju? See tähendab, et aeg ajalt peab midagi paratamatult paremaks muutuma, kui tahame edasi liikuda. Sinu enda sõnu kasutades võiksin ma analoogia luua sellega, et mida aeg edasi, seda vähem peaks seda saasta kogunema meie külge, mida me elus kogume ja siis sina oma põrgus maha pesed Nõus? Vastasel juhul ei toimuks ju mingit arengut üldse. Ja selleks, et seda aegamööda järjest vähem külge tõmmata oma tegudega (ehk selleks, et edasi areneda elus) võime me võtta endale juhised, mida mõned inimesed kutsuvad käskudeks/keeldudeks Samas ei pruugi nende tähenduse all silmas pidada seda, et neile mitte kuuletudes ootaks meid kohe midagi hirmsat, nagu mõned inimesed interpreteerivad. Need on need inimesed, kes võibolla ehk kardavad raskusi elus, kuna nad pole poindile pihta saanud, et raskused on meile head Ja seega ütlevad, et need on jube hirmsad kogemused, mis meid põrgusse viivad Tegelikult tähendab nendest juhistest kõrvalekaldumine kõigest seda, et me valime omale kõrvaltee otsetee asemel ja otsustame saavutada eesmärki läbi suuremate raskuste, kui vaja läheks. Nendest juhistest kõrvalekaldumine näitab ka ühtlasi inimese taset. Kui inimene on kõrgemal tasemel ja vajab vaimselt vähem raskusi et areneda, siis teab ta seda juba alateadikult niikuinii ise ka ja valib automaatselt otsetee. Kes seda ei tea, peab minema läbi kadaliku, et kõik need tasemed omale sel raskel teel omandada, mis teisel juba olemas on, ja seeläbi valib ta elus iseenesest juba tee, mis viib sinna, mis teda õpetama peab Aga see ei ole ilmtingimata ju halb. See on kõigest selle inimese vajadus.

Nii näen mina kooskõla "vale" ja "õige" vahel

See video on tõeliselt hea poindiga (panin video alafoorumisse Videod pealkirja alla "Igale ühele oma." - vaadake sealt ). Mulle meeldis, kuidas sealt tuli välja see mõte, et inimesed kardavad muutusi ja seetõttu on nii kramplikult kinni oma asjas. Raul, kas sul oleks selle vastu midagi, kui ma tõstaksin selle video teise kohta ümber, et oleks hiljem lihtsam leida? Nimelt siis pealkirja Videod alla Siis ma ei hakkaks eraldi seda omale kuskile salvestama, vaid saaksin siit kätte alati.

Ok. Tõsta.



No kui ei ole "õiget" ja "valet" siis ei ole ka keelde ega karistusi.
Ning ei ole ka universaalset juhist mille järgi KÕIK inimesed jõuaksid lühemat teed pidi "õndsusesse"
Muide, mina sain sellest videost just nii aru.
Tee on igale inimesele individuaalne.
Igale ühele oma.

No jah. Eks muidugi igaühele oma. Point, millest paljud inimesed paraku aru ei saa lisaks sellele, on ka see, et ei tasu kritiseerida teisitimõtlejaid, nagu tolle poisi vanemad poisile õpetanud olid. Kõigil ongi oma enda arusaamad. Siiski minu kogemused ja vaatlused elus näitavad, et teatud põhilised asjad on samad, mis annab mulle ka julgust arvata ja uskuda, et nende juurde kuuluvad ka üldised juhised. Kindlasti ei pruugi need olla identsed, kuid ühised jooned neil siiski on, ma arvan. Niisamuti nagu ma arvan, et meil on siiski kõigil üks ja sama eesmärk siin ilmas.

Kõik suured religioonid peavad patuks seksi. Ning alasti keha peetakse tabuks. Seatakse seksile tingimused. Millal võib ja millal ei või.
Paljudes islami maades on naiste ja meeste jaoks eraldi rannad, naiste ujumis riided on keha varjavad.
Seda põhjendatakse, et kaitsta naisi meeste tiiraste pilkude ja ebasüdsate mõtete eest. (Ma ei saa aru mis on seksi mõtete juures midagi ebasüdsat.) See on ju teada, et kõik mis juhtub juhtub selleks, et me ise tõmbame seda külge. Nii tõmbavad ka naised ainult teatud meeste pilke. Selle asemel, et tegeleda endaga kästakse on keha katta, nagu inimene peaks häbenema oma keha.
NB! Mina isiklikult ei kiida heaks arutut panemist aga leidub inimesi kes sellest rõõmu tunnevad ja seda naudivad.
Miks siis inimestelt võtta ära see rõõm? Kindlasti oleks mingite religiooni järgijate seas kah selliseid inimesi, kuid nad kardavad eksida pühades raamatutes olevate keeldude vastu.
Me sühes teemas rääkisime instinktidest. Kuid just ühe põhilise instinkti maha surumiseks on paljud pühades raamatutes olevatest seadustest ...

raul, kas sa oled nudismi pooldaja voi ?

Kunagi tegi Sven Grünberg filmi luuletajast ja budistlikust Tiibeti pühamehest Milarepast.
See oli kuskil Nõukogude aja lõppus. Kuigi nad Tiibetisse ei saanud minna, käisid nad nendel aladel kus N. Liidus tegeleti budismiga. Kuskil Altai mägede kandis.
Selles filmis oli üks selline koht, kus Sven Grünbergiga oli kaasas üks noor tudengi neiu. See neiu läks üksi ja alasti suplema. Sven Grünberg satus talle peale. Neiu ehmatas ja hakkas ennast varjama, nii nagu sai. Sven Grünberg siis luges talle ühe Milarepa luuletuse kus oli umbes sellised read

"Miks häbened oma keha, sa ei ole ju küürakas ega sant" ...


Nudist ma ei ole.

Seksuaalsuse juures ei olegi midagi tabu. Erinevate religioonide esindajad teevad ise endale piiranguid ja ettekujutusi, olles mõjutatud traditsioonidest ja aastasadadetagustest perekondlikest sidemetest ja nende suhtumisest asjasse. Kui sa tõstatasid sellega küsimuse, et kas ka see on ehk üks neist ühistest joontest/juhistest, mis meile ellu on antud (millest ma ennem siin just vahetult rääkisin), siis mina isiklikult ei nõustu sellega.
Samas teisest küljest ei leia ma, et on väga kena vaadata liigselt paljastatud inimesi tänavatel. Asi pole üldse keha häbenemises. Asi on selles, et meie kultuuris tõmmatakse sellega liigset tähelepanu, mis absluutselt mingit pointi ei oma.

Hannah kirjutas:

Asi on selles, et meie kultuuris tõmmatakse sellega liigset tähelepanu, mis absluutselt mingit pointi ei oma.

Just! Meie kultuuris tõmmatakse sellega liigset tähelepanu.
Sest meie nii öelda kultuuri ruumis olevad moraali reeglid on tulnud religioonist ja loomulikult pööratakse neile kes eiravad üldtunnustatud moraali norme ...

Ühelt poolt on religioonid teinud seksist pattu ja maha surunud inimeste loomuliku seksuaalsuse, kuid sellega on nad tugevdanud just teist poolt, ehk nii öelda hüperseksuaalsust. Heaks näiteks on kas või see, et kõike püütakse müüa läbi seksi. Sesksile on tänu moraali normidele külge poogitud kui mässaja erutav oreool. Ehk keelatud vili on ju magus.
Kuid selle tagajärjeks on katkised ja sassis inimesed.
Tshakrate teoooria järgi peaks inimeses kõigepealt avanema kroonitshakra, kuid lapsed elavad maailmas, kus igal sammul võib kohata midagi erootilist ja neil hakkab kõigepealt töötama seksuaaltshakra ja inimese loomulik areng ongi sassis. (No siin on veel teatud hoobasi mis seda teevad)

Kuid kõik sai alguse just religioonide poolt kehtestatud moraalinormidest ...

Raul kirjutas:

Kuid kõik sai alguse just religioonide poolt kehtestatud moraalinormidest ...

Seda pean ma küll võimalikuks, jah.
Ühesõnaga millegipärast on nii, et tänapäeva inimeste häda on selles, et nad ei suuda ABSOLUUTSELT mitte milleski leida normaalset tasakaalu ja liialdavad kõigega üle. Ükskõik siis, mispidi - asju üle- või alahinnates.

Kindlad reeglid ning seadused ongi just ühepoole kaldu. Ja väga tugevalt. Ning samas tugevdamas vastaspoolust.
Täielik tasakaal puudub.

Mul on millegipärast tunne, et sa arvad seda, kuna sa ei ole seda enese jaoks selgeks teinud, mida see täpselt tähendab. Sa võtadki seda sõna-sõnalt käsu ja keeluna, milelle järgneb hull karistus või taevalik heakskiit. Sa ei näe selles kui soovitust. Minu jaoks on asi sisemiselt suurepäraselt selles valdkonnas tasakaalus. Milles tasakaal peitub? Sisemises rahus ja vaimses heaolus, eksju? Mina ei suhtu millessegi ennast ahistavalt või piiravalt. Ma olen sellest faasist ammu üle saanud, kuigi tean paljusid endiselt, kes seda teevad. Ma leian, et meie kui ebatäiuslikud (loe: alles arenevad) inimesed vajame midagi, millest teha endale kriteeriumid, standardid, pildi sellest, kuhu me püüdleme. Ilma selleta oleksime me kui peata kanad ja arvatavasti ei hakkaks kunagi isegi mitte taipama seda, et areneda oleks vaja. Ma ei näe selles mitte midagi tasakaalust väljasolevat. Minus eksisteerib täielikult vaba valik, vaba tahe, ning ma tajun, et minu tegudel on tagajärjed. Vastavalt sellele, milliseid tagajärgi ma edaspidi saada tahan, ma õpingi valima tegusid läbi kogemuste, mide teha ja mida mitte. Muud midagi.

Vahet ei ole kuidas seda nimetada, käsuks, soovituseks.
Kui on võimalik soovitada teed ühes suunas, siis on olemas tee ka teisest suunas.
See soovitus on juba oma olemuses polaarne.
Et üks tee on efektiisem kui teine. Jällegi kaks poolust ja keskteed ei ole.
Ja nagu selle sexiga seotud näite varal, me jõudsime ju ühisele arusaamisele, et üks toob ka teise.
Moraali normid, mis on ispireeritud religioonist, toob kaasa nii öelda täiesi lõdva püksikummi.

Standardi? Standardiseeritakse masinaid, et neid oleks lihtsam hallata.

Kord me jõuame ühisele arusaamale, et iga ühele oma, kuid siis sa tuled välja mingi standardiga, inimese ebatäiuslikusega, mingite normidega.

Inimesed ei ole masind ja mingeid standardeid ja norme ei saa inimestele kehtestada.

Ja JÄLLE JÄLLE JÄLLE oleme ikka sama asja juures tagasi Viska välja oma peast need eelarvamused mõistete kohta. Mis pagana masinatest sa räägid? See, et standardid seostuvad sinu jaoks masinatega, ei tähenda kindlasti mitte sama minu puhul. Standard on midagi, mida ma elus vajan selleks, et mul oleks suund. See on nagu latern öisel tänaval. See on minu juht. Mul on miljoneid miljoneid teid ees ja latern aitab mul enam vähem näha, kuhu poole ma minema pean. Kui sa hakkad jälle pihta sellega, et me ei peagi teadma, kuhu poole minna, kuna me peamegi arenema ja leidma, siis ma vastan, et see latern ongi mulle arenedes kätte tekkinud Ma olen selle välja teeninud. Kui ma oleksin algsemal tasandil, siis mul seda tekkida ei saaks. Kriteeriumeid, juhiseid (milleks minu jaoks on need samad soovitused, mida ma järgin) ei saaks minuni elu sees jõuda, kui ma oma arengutasemelt nendeni ei küündiks. Need soovitused on need, mis on igale ühele omad, jah. Nii ongi. Ja mõne jaoks need ei olegi veel välja arenenud (või siis vastupidi, nad on neist edasi liikunud ja teavad siseprogrammide järgi juba, kuidas orienteeruda, ilma, et meeldetuletusi oleks vaja). Nemad peavad lähtuma muudest teedest. Mistõttu ma leian kokkuvõtteks, et on väga vale kritiseerida teisitimõtlejaid, kuna nende tase on kolmandatele isikutele teadmata. Inimene ON ebatäiuslik vaimselt. Kehaliselt on ta perfektne (süsteemid, funktsioonid, programmid jne), kuid vaimselt mitte. Kui inimene oleks ka vaimselt perfektne, siis miks oleks tal vaja areneda? Kas me siis sinu sõnade kohaselt juba ei teaks perfektsena kõikide asjade kõiki aspekte? Minu jaoks sisaldab perfektsus ka teadmisi.