Tänulikkus ja selle tähtsus meie elus

Koraanis on paris mitmetes kohtades rohutatud tänulikkuse tähtsust ja vajalikkust meie elus.
motted et tanamatud lopetavad porgus ja tanulikud paradiisis - see paistab kehtivat juba ka siin maapeal elades. Need, kes oskavad olla tanulikud (ykskoik kas siis teadlikult voi lihtsalt oma olemuselt), saavad ka rohkem. Ja vastupidi - need, kes virisevad ja pole rahul sellega mis neil on, jaavad sellestki ilma, mis neil on. Kuniks nad opivad tanulikkust.


5:6 O you who believe, if you rise to hold the communion, then wash your faces and your hands up to the elbows, and wipe your heads and your feet to the ankles; and if you have had intercourse, then you shall bathe. And if you are ill, or traveling, or you have excreted feces, or you have had sexual contact with the women, and you cannot not find water, then you shall select from the clean soil; you shall wipe your faces and your hands with it. God does not want to place any hardship on you, but He wants to cleanse you and to complete His blessings upon you that you may be appreciative.
4:147 What would God want with your punishment if you were only thankful and believed? God is Appreciative, Knowledgeable.
7:17 “Then I will come to them from between their hands, and from behind them, and from their right, and from their left; You will find most of them are unappreciative.”
28:58 And how many a town have We destroyed for turning unappreciative of their lives. So here are their homes, nothing but uninhabited ruins after them, except a few. We were the inheritors.
28:73 And from His mercy is that He created for you the night and the day, in order to rest in it, and that you may seek of His provisions. And perhaps you may be appreciative.
34:13 They made for him what he desired of enclosures, and statues, and pools of deep reservoirs, and heavy pots. “O family of David, work to show thanks.” Only a few of My servants are appreciative.
35:12 Nor are the two seas the same. One is fresh and palatable, good to drink, while the other is salty and bitter. And from each of them you eat tender meat, and you extract jewelry to wear. And you see the ships sailing through them, seeking His provisions; and perhaps you may be appreciative.
36:73 And they have in them other benefits, as well as drinks. Would they not be appreciative?
39:7 If you reject, then know that God is in no need of you, and He dislikes rejection for His servants. And if you are appreciative, He is pleased for you. And none shall bear the burdens of another. Then to your Lord is your return, and He will inform you of everything you had done. He is fully aware of what is inside the chests.
39:66 Therefore, you shall serve God, and be among the appreciative.
45:12 God is the One who committed the sea in your service, so that the ships can sail in it by His command, and that you may seek of His provisions, and that you may be appreciative.
46:15 And We enjoined the human being to honor his parents. His mother bore him with hardship, gave birth to him in hardship, and his bearing and weaning lasts thirty months. So that, when he has reached his independence, and he has reached forty years, he says: “My Lord, direct me to appreciate the blessings You have bestowed upon me and upon my parents, and to do righteousness that pleases You. And let my progeny be righteous. I have repented to You; I am of those who have submitted.”
54:35 A blessing from Us; it is thus that We reward those who are appreciative.

praeguseks olen paris palju labi vaadanud+kuulanud videosid, mis raagivad sellest, kuidas saada seda mida tahetakse. Neis videotes on vaga palju rohutatud tanulikkuse aspekti - tuleb olla tanulik ja rahul sellega mis on (isegi kui soovi on saada rohkem). Ilma tanulikkuseta ei tule midagi juurde ka Need vaited paistavad olevat taielikus kooskolas sellega, mida opetab meile Koraan.

Omadest kogemustest lahtuvalt motlen siin, kuidas ma juba aastaid olen pyydnud leida omale mingit tood, mida saaks teha vaikeste laste korvalt. Ma pole just eriti kodusistuja tyyp ja seega on paris raske olnud koik need aastad lastega kodus olla. Kusagil suvel tegin endaga rahu ja muutsin motlemist. Joudsin jareldusele et tegelikult on paris tore olla kodus lastega, reisida millal soovi on (ja reisinud olen paris palju ja pikalt nende aastate jooksul) ja olla suhteliselt vaba Ja ma olin vagagi tanulik selle olukorra eest, taiesti siiralt. Loomulikult sailis soov minna tagasi toole, aga ma lopetasin selle nimel pingutamise - koik tootas nagunii minu vastu. Ja siis peale seda jooksis tookoht nii-oelda ise katte. Pohimotteliselt loodi vastav tookoht mis vastas ideaalselt minu vajadustele ja voimalustele. Nii tundide arvu, paevade kui ka kellaaegade suhtes. St olemasolev tookoht, millele tootajat otsiti, oli veidi teistel paevadel ja aegadel, kus mul poleks lapsehoidjat olnud lihtne leida (arvestades et lapsehoidja sooviks tunnist pea sama palka, mis ma tood tehes saaksin, pole see eriti otstarbekas nagunii). Ja juhtus nii et toointervjuul oli tooandja nous sisse viima muudatused, paris mitme inimese toograafikud muutma nii, et mina saaksin tookoha, mis sobiks minu vaba ajaga (hihii, abikaasa saab nyyd ka yksi lastega tegelemisest roomu tunda paaaalju rohkem kui ta varem seda tegi).

Ma olen taiesti kindel, et ainus asi, mis muutuse sisse toi, oli see, et hakkasin hindama ja tanulik olema selle eest, mis mul juba oli ja mitte voitlema olukorra vastu, milles tol hetkel viibisin

Sama paistab kehtivat ka vastupidiselt: need, kes vaatamata oma heale olukorrale liiga palju virisevad - ja ma pean silmas toesti liiga palju- jaavad ka sellest ilma. Oma tuttavate hulgas olen just sellist fenomeni tunnistanud. Ja siis oskavad nad olla vagagi tanulikud selle olukorra eest, milles nad enne olid. Kui oma elutingimused on tunduvalt halvenenud.

54:35 ytleb taitsa selgelt, et Jumal autasustab meid meie tanulikkuse eest. Siiamaani olen seda taheldanud oma vaatluste pohjal ka.

salam aleikum,
jah tõesti. olgem tänulikud. isegi kõige väiksema asja eest. kui hakata mõtlema, siis on ju niii palju meil, mille eest tänulik olla, mida me võtame nii enesest mõistetavana. kas või selle eest, et me näeme, kuuleme, mõtleme selgelt jne. sest mitte kõigil pole seda võimalust. võimalust näha hommikust päikesetõusu, kuulda mere kohinat, mõelda häid ja selgeid mõtteid. omada oma mõistuse üle kontrolli.
nii, et tänagem!!!! ma tänan, et olen siin ja preagu!

salam aleikum

Just! Palju võtame me enesestmõistetavalt. Seda olen ma ka püüdnud parandama hakata ja olen tähelepanu pööranud just sellele, et olla tänulik ka selliste asjade eest, et ma olen täiesti perfektselt funktsioneeriv olend, ma olen terve, mul on mõistus korras, just nagu sa ütlesid, Margit. Sest mulle torkas ükskord pähe mõte teadvusega seoses mõni aeg tagasi: millised me oleksime, kui meil poleks ei nägemist, kuulmist, kompimisvõimet ega kõnevõimet? Kas meil siis üldse olekski teadvus olemas? Millest me mõtleksime, kui me poleks elu sees näha ega kuulda saanud midagi. Ja see panigi mind tänulikkust tundma ka selle eest.

Sattusin eile lugema jällegi üht värssi, kus oli ka öeldud tänulikkuse kohta. Umbes sarnane mõte sellele, et tänamatud lõpetavad põrgus. Kuna minu hetkeline idee/nägemus põrgust on selline, et meid pannakse olukorda, kus meid hakkab vaevama meeletu südametunnistusepiin kõige selle eest, mida me halvasti oleme teinud (eeldades, et me näeme pärast surma kõike ÕIGESTI, tekib kõigeteadmise tunne), siis mõtlesin ka, et kas see värss tänulikkuse kohta oleks kooskõlas ka minu sellise ideega. Jõudsin järeldusele, et kui minu mõtted tõesti õiged on põgu kohta (ligilähedaseltki), siis on tänulikkusetunne tõesti väga oluline. Sest Jumal ütleb, et me ei ole üldse võimelised nägema meeletus koguses neid õnnistusi, mis meile antud on. Seega, kui me pärast surma neid kõiki nägema hakkame ja sel ajal kõiki ülejäänuid aspekte ja elu ja universumi kohta samuti õigetsi näeme, siis on vägagi tõenäoline, et see tekitaks meeletuid piinu, kui avastame, kui vähe me oleme tänulikud olnud elus ja kui palju meile on KINGITUD tasuta, mida me tegelikult üldse väärinudki pole. Ja millegipärast olen ma tänulikkuse-tunnet pidanud kõige olulisemaks (vähemasti üheks kõige olulisematest) juba varajases teismeeas, ammu enne kui minust moslem sai.

Kui hakata seoseid looma siiri jutuga ning enda ideedega, siis näen ma, et nendel on tõesti palju ühist. Ma usun ise ka, et inimesed, kellel tänutunnet sees pole, nemad asetatakse siin elus madalamale - ja tuuakse järjest madalamale niikaua, kuni inimene õpib, et tal oli ennem tõesti hea olla ja võrreldes "praegusega" ei olnud tal siis millegi üle kurta. Justnagu elu annakski õppetunde sellega. Mõtleme hetkeks Aadama ja tema naise (ütleme, et Eeva) olukorrale. Nad elasid paradiisis, neil polnud millestki puudust, nad pidid vaid (elu)reegleid järgima ja kõik olu korras. Siis aga eksisid nad ja murdsid seda reeglit. Nad ei leppinud enam sellega, mis neil oli ja ei leppinud sellega, mida neile juba antud oli. Võib isegi öelda jämedalt - nad muutusid ühel hetkel tänamatuks kõige eest ja nad "visati alla" paradiisist. Kui hakata mõtlema, siis selles on tohutu õpetus inimeste jaoks. Me oleme millegipärast harjunud nimetama häid/nauditavaid kohti hierarhiliselt "ülevalolevateks" ja halbu (põrgut) "allolevaks". Seega viidi ka Aadam ja Eeva just ALLA, asetati nad halvemasse olukorda - saadeti maale. Seega, kui inimesed ei oska samuti arvestada sellega, et nad elavad iga hetk "paradiisis", õpetab elu ka neid, ja nagu siirigi ütles, nad asetatakse halvemasse olukorda, kus nad ennem olid selleks, et nad õpiksid ja tänulikuks muutksid uuesti. Ehk siis nö põrgusse.

Kui mõelda, et põrgus ei saa meil samuti midagi head olema, siis on see tõesti kõige madalam koht üldse arvatavasti, kus me siis hakkame kahetsema kõike seda (suurtes südametunnistusepiinades), et ei osanud olla siis tänulikud, kui meil nii palju veel oli, ja kui elureegleid rikkusime, mille Jumal meile andnud oli - olla lihtsalt tänulik.

yhe huvitava lehe peale sattusin. Mis koitis pilku oli "hommikulaul"

http://www.ptaah.com/page/page/4736851.htm

Tsiteerin: :

From the God/ Goddess of my being
I give forth thanks
For the love that I am,
for the love in my life and the love that surrounds me,
thank you.
Thank you for the miracle of life that I am and
thank you for the miracle of life I see reflected all about me.
Thank you for the gift of life that I am.
Thank you for this perfect body, my health and well-being,
thank you.
Thank you for the abundance that I am and
thank you for the abundance I see reflected all about me.
Thank you for the riches and the richness of my life and
thank you for the river of money which flows to me and through me,
thank you.
Thank you for the excitement and adventure of the millions of
wondrous possibilities and wondrous probabilities,
thank you.
Thank you for the wonderment and thank you for the joy.
Thank you for the beauty and harmony.
Thank you for the peace and tranquility.
Thank you for the laughter and thank you for the play.
And thank you for the privilege of serving and sharing
the gift that I am.
Thank you! Thank you! Thank you!

Ma pole selles esimeses lauses vaga kindel, aga ylejaanud on suureparane tekst

salam aleikum,
tõesti ilus, kuid esimene rida võiks minu meelest olla : for my God of my being

kõige enam meeldis vist tänu võimaluste eest. see ei tulnud mulle endale muidu pähegi, kuid see on tõesti tänamist väärt. - jällegi iseenesest võetav.

Võimaluste eest tänan ma iga päev Neid on mul lihtsalt nii palju

eks võimalusi on küll palju jah. valikuid on ju pea lõpmatult. kuid lihtsalt ei tule meelde, et peaks ka nende võimaluste eest tänama. samas pärast mingite valikute tegemist ja siis mingi situatsiooni lõppemisel tänan küll. muidugi oleneb mis, kus, millal sellest, mis olukord üldse oli. ehk ei saa kohe arugi mis toimus, ning mida ma sellest ka õppisin. vahel näeb tulemust alles palju hiljem. et ahaa siis selle pärast oli toda vaja. aga eks me õpi iga päev, pole ju me need samad kes me olime eile.

Just See sinu viimane lause on mulle eriti südamelähedane, kuna ma palun iga päev Jumalat, et Ta aitaks mul saada iga homsega paremaks inimeseks, kui ma olin täna. Kõik inimesed on nii erinevad, jah. Kes mida rohkem märkab, mida vähem. Mul näiteks läheb pidevalt meelest tänada selle eest, kui mõni mu palve täide läheb, võtan seda iseenesestmõistetavalt vahel. Seega üritan sellega võidelda, et see mul ikka meeles püsiks

Tsiteerin: :

kuna ma palun iga päev Jumalat, et Ta aitaks mul saada iga homsega paremaks inimeseks, kui ma olin täna

variant on veel tanada Jumalat selle eest et Ta on aidanud ja aitab sul saada iga paevaga paremaks vaata kuidas see mojub

huvitav on see, et oma palve muutsin juba monda aega tagasi nii et sisu on peamiselt Jumala kiitmine, Jumala tanamine.. Palumise osa on kuidagi kokku kahanenud aga tunne on hea parast sellist palvet