Hadithid ja Koraan - mis on tõeliselt oluline, kas ja kui määrav on üldsegi autentsuse küsimus?

Nii, sai üle pika aja täiendust kodulehele. Teema ise on antud lingi all:

http://islam.planet.ee/hadith.htm

Tsiteerin: :

Hadithid ja Koraan

Hadithid on tänaseks päevaks muutunud islami nii lahutamatuks osaks et kui keegi julgeb väita et moslemitele peaks juhatuseks ja religioossete seaduste allikaks piisama ainult Koraanist, järgneb sellele üllatus ja shokk. Seega need, kes kutsuvad teisi üles järgima ainult Koraani, satuvad tihti kokku hadithite järgimise teemaga.

Araabia keelne sõna hadith tähendab lugu, jutustust või ütlust. Ükskõik mis lugu, jutustus või ütlus ükskõik kellelt. Traditsiooniliste moslemite jaoks on see sõna hakanud tähendama spetsiifiliselt lugusid, mida räägitakse Muhammadist või mida on edastatud kui Muhammadi lausumisi ja sõnu.

Hadithite diskussioonid keskenduvad traditsiooni järgi nende autentsuse määramisele. See tõde kehtib nende kohta, kes kutsuvad üles järgima haditheid ja ka nende kohta, kes kutsuvad üles järgima ainult Koraani. Jumala abiga näeme me kuidas autentsuse küsimus jääb Koraani valguses aga hoopis tahaplaanile, kuna meil on palju olulisemaid küsimusi, mida hadithite kohta küsida.

Traditsiooniliste moslemite jaoks on fookuseks autentsus, et seeläbi anda kinnitus inimestele, et antudhadith on usaldusväärne selleks et teha kindlaks, millised neist on kehtivad seaduseks ja juhatuseks.

Varased islamiõpetlased tegid selle kallal tohutut tööd et teha kindlaks kas need, kes haditheid edasi andsid, olid usaldusväärsed või ei. Ainult need edastused, mis anti edasi väidetavalt usaldusväärsete isikute suu läbi, klassifitseeruvad autentseteks ja seega kehtivateks. Selles artiklis ei uuri me seda, kas moslemid on alati truuks jäänud oma väidetavatele standarditele. See on eraldi teema. Mis on aga tähtis siinkohal, on fakt et autentsuse küsimus on esmatähtis nende arusaamades ja hadithite aktsepteerimises.

Paljud neist, kes kutsuvad üles järgima ainult Koraani, keskenduvad samuti autentsuse küsimusele, kui nad hadithite kohapealt vaidlevad. Nad teevad seda, seades hadithite autentsuse küsimärgi alla ja seeläbi nende järgimise vajalikkuse. Nende väljakutse autentsusele seisneb selles, et esimesed nn "sahih" või "autentsed" hadithikogumikud said kirja pandud üle 200 aasta peale Muhammadi surma. Lisaks sellele usuvad nad et hadithid on hilisemad väljamõeldised ja et neil pole Muhammadiga mingit pistmist. Sellele vastuseks on moslemitest õpetlased töötanud väga agaralt et välja uurida varasemaid võimalikke kirjalikke allikaid hadithite kohta ja leidnud selliseid, mis olevat kirja pandud väidetavalt sadakond aastat enne nn sahih kollektsioone.

Kõik see kokku koos varase ajalooga, mis räägib esimestest moslemite põlvkondadest, hadithite jutustamisest ja üleskirjutamisest, paneb õpetlased hadithite poole hoidma ja järeldama et isagi ilma füüsiliste näideteta üleskirjutatud hadithitest, mis neist varastest põlvkondadest pärinevad, on mõistlik nõustuda et haditheid anti edasi nii kirjalikult kui ka suuliselt algusest peale.

Ajalugu ei anna meile selgeid tõendeid mis tõestaksid või eitaksid hadithite varast edasiandmist. Seega kumbki pool nõustub ja vaidleb info osas, mis toetab nende vaateid ja autentsuse debatt jätkub.

Aga kas autentsus on ikkagi tõeline küsimus, millega peaksime tegelema? Kas see väärib olemaks hadithite diskussiooni keskpunktiks? Vaatleme nüüd teisi küsimusi, mis Jumala soovil, mis on tihti varjutatud autentsuse küsimustega. Koraanis on välja toodud mitmed küsimused, mis hadithiteemasid otseselt puudutavad. Nende üle mõtiskledes, Jumala abiga, paneme autentsuse küsimuse selle õigesse perspektiivi.

Küsimuste hulgas, mille Koraan esitab hadithite kohta on:
"Millistesse hadithitesse peale selle nad usuvad? " (7:185).
"Need on Jumala ilmutused, mida me retsiteerime teile tões. Siis millistesse hadithitesse peale Jumala ja Tema ilmutuste nad usuvad?" (45:6).

Me mõistame nende küsimuste tähtsust veel ühest küsimusest, mis Koraanis meile esitatud on:
"Kas otsin teist peale Jumala seaduse allikaks kui Tema on see, kes on saatnud teile alla detailideni üksikasjaliku raamatu " (6:114).

Samuti
"Mis teil viga on? Kuidas te mõistate kohut? Kas teil on teine raamat, mida te õpite?" (68:35-36).

Need on tõelised küsimused, mis väärivad hadithidiskussioonide keskpunktiks olemist. Kui me vastame neile küsimustele eitavalt (Näiteks: "ei", "ei otsi", "" mitte ühtegi), siis näeme et autentsuse küsimus ei muutu isegi mitte teisejärguliseks, vaid lausa tähtsusetuks.

Kui me otsime ainult Jumalat ja Tema ilmutusi oma seaduse allikaks ja juhatuseks ja ei usu hadithitesse peale Jumala ilmutuste, siis pole absoluutselt mingit vahet sellel, kas hadith on autentne või ei. Koraan ei küsi, kas hadith on autentne. Koraan küsib, kas tegu on millegi muu kui "Jumala ja Tema ilmutuste". Isegi kui meil on täielikud tõendid selle kohta et hadithid tulid tõepoolest sõnumitoojalt, isegi kui kuulsime oma kõrvaga sõnumitoojat ennast neid lausumas, on see ikkagi midagi muud kui "Jumal ja Tema ilmutused". Seega 6:114 valguses ja 45:6 valguses on tegu mittekehtiva seaduse ja juhatusega.

Hadithid pole mitte ainult mittekehtivad seaduse ja juhatuse allikaks, need on samuti eksiteele juhtimise allikaks. See on ilmne hadithite puhul, milles on negatiivne sisu, nagu näiteks abielurikkujate kividega surnuksloopimine. Aga kuidas on lood positiivse sisuga hadithitega?

Traditsiooniliste vaadetega islamikoolkonnad väidavad et hadithid on vajalikud mitmetel põhjustel. Nende hulgas on väited, et ilma hadithiteta ei saa me õigesti mõista Koraani. Hadithid, nagu nad ütlevad, heidavad Koraanile valgust. Aga Jumal ütleb meile Koraanis, et Koraan on valgus (4:174, 42:52). Kas hadithid saavad heita valgust Koraanile, mis on juba valgus?

Kas kuu saab heita valgust päikesele? Ei, sest kuu ainult peegeldab päikese valgust. Samuti valgus, mis leidub sõnumitooja hadithitest pole rohkemat kui peegeldus Koraani valgusest.

Kuu on nähtav ainult siis kui meie pool maast on päikesest eemale pöördunud. Kui päike on meie kohal, siis kuud me enam ei näe. Aga kui kuu liigub meie ja päikese vahele, leiame end päikesevarjutuse pimeduses. Päikesevarjutuse ajal kuu, mis peegeldab päikese valgust ajal, mil oleme ilma päikeseta, varjab ära päikese valguse.

Uskliku jaoks on Koraan nagu päike mis ei looju iial. Hadithid, ükskõik millised, on nagu kuu. Kui pöördume hadithite poole, siis pöördume eemale Koraanist. Kui laseme hadithitel tulla enda ja Koraani vahele, siis leiame endid vaimse päikesevarjutuse olekus, lõigatuna eemale Koraani valgusest.

Nii et siis kommenteerige, avaldage arvamusi
artikli originaal on free-minds.org lehel
http://www.free-minds.org/aisha

minu arust on artikli kirjutajal paris hea point, mille ta oma artiklis valja on toonud. Seda kuu ja paikese vordlust olen ise ka kasutanud varem. Lihtsalt tundus niivord hea paralleel olevat.