Kuidas Aabraham oma poega oli ohverdamas

37.ndas suuras on juttu sellisest huvitavast asjast, mida piibelgi mainib - nimelt kuidas Aabraham sai unes ilmutuse/käsu Jumalalt, et ta oma poja vereohvriks tooks. Seejärel oligi ta seda peaaegu tegemas, kui Jumal end talle ilmutas ning talle poja asemel suure looma ohverdamiseks andis ja teda kiitis taolise sõnakuulelikkuse eest.

Mind pani mõtlema, kuidas mina oleksin käitunud, kui oleksin taolise sõnumi saanud Jumalalt. Arvata on, et see näide oli sümboolne näitamaks inimestele lõputu sõnakuulelikkuse tähendust. Samas kui argumenteerida seda sõna otseses mõttes, siis tekib selline huvitav küsimus, kas Jumal saadaks ühele inimesele taolise sõnumi unes, mis käsiks tappa ühe teise inimese? Ja kui saadakski, kas siis usklik arvaks, et see on Jumalalt või pigem saatanalt, kellelt pärineb kõik halb. Või siis meist endist hoopis, kellest samuti halb pärit on? Või on selles üldsegi ehk peidus sõnum, et me ei pea nii palju juurdlema selle üle, mis on Jumalat ja mis mitte, mis on pärit meist endist ja meie tähelepanekutest? Ma ise mõtlesin alles hiljuti seda (ja küsisin Jumalalt ka palves), et kuivõrd saan ma üldse elu ja selles toimuvat/elukogemusi usaldada ja sellest omale järeldusi ja seaduspärasusi luua? Et kui palju saan ma öelda, et unes nähtu ja elus toimuv ongi just Jumalast, mille järgi siis hiljem edasi hakata elama (a la nagu mõned teist usuvad, et kui mõtled halba, siis tulebki halb - ehk siis omad elukogemused). Võibolla mainibki see värss ära, et me ei peagi selle üle nii palju pead murdma, vaid tõesti "pimesi" oma elu usaldama? Nagu Aabraham pimesi uskus, et Jumal tõsimeeli tahab, et ta oma poja tapaks ja pelgalt seetõttu, et seda unes nägi.

esiteks see, et abraham oma poega tappa tahtis, voib olla lihtsalt hadithitepoolne tolgendus antud loole..
moslemina pidi aabraham vaga hasti teadma, et Jumal ei kasi kurja ja et Jumal ei kasi syytuid inimesi tappa. Nad alistusid molemad Jumalale.. Ehk siis kysimus on selles, mida selle alistumise all silmas pidada?

37:102 And when he grew enough to work with him, he said: “My son, I am seeing in a dream that I am sacrificing you. What do you think?” He said: “O my father, do what you are commanded to do. You will find me, God willing, patient.”
37:103 So when they both had peacefully surrendered, and he put his forehead down.
37:104 And We called him: “O Abraham,”
37:105 “You have carried out the vision.” It was such that We rewarded the righteous.
37:106 Surely, this was an exacting test.
37:107 And We ransomed him with a great animal sacrifice.


ta poeg ytles "tee, mida sul on kastud teha". Jumala kaskude hulgas on kindlasti moni selline, mis keelab syytut inimest tappa.. Kas ta poeg pidas selle kasu all silmas seda, mida ta isa unes nagi voi seda, mis Jumal juba eelnevalt teada kaskinud oli, ehk siis kuuletumist Jumala seadustele, mille Koraanis leiame.

"he put his forehead down" - seda on hadithite jargi tolgendatud kui ohverdamise algust.. Ent samas voib siit vabalt valja lugeda seda, et pani oma otsaesise maha - noh, nagu moslemid seda tanaseni oma palveis teevad.. Alistumise mark seega..

ja edasi raagib see tasust OIGLASTELE. kas on oiglane tappa syytu ja oiglane usklik? vaevalt. aga peale oudusunenao nagemist Jumalale alistuda ja kuuletuda Jumalale, kes ei kasi kurja ja kindlasti mitte usklike tapmist, on kyll oiglane.

ja lopuks see sona varsis 107 mis on tolgitud kui "ransom"

Fa-Dal-Ya
he gave a thing, ransom, purchase, he loosed him or set him free, mufadat - giving a man and taking a man in exchange, a collection.


yks selle sona tahendusi on "ta andis talle millegi". Ehk siis ta andis talle loomohvri.

tundub loogilisem

37:103 So when they both had peacefully surrendered, and he put his forehead down.

yks tahelepanek veel. sona, mis on tolgitud kui "forehead". vaatasin seda ka sonastikust jargi..
Sel sonal on veel paar huvitavat tahendust:

weak-hearted, cowardly
siis veel
forehead
voi
place of prayer

Hmm....njaa....okei. Kuid mulle jäi kripeldama see, et miks ütles siis tema poeg, et "Isa, tee, mida sulle on kästud teha", kui usklik teab, et Jumal halba ei soovi. Ja siis, misasi see test siis oli, mida Jumal 106. värsis mainib? Mida selle all mõista?

yhel voi teisel juhul oli see test tegemaks kindlaks, kas tegu oli usklikuga voi ei..

Ja Aabrahami ja tema pohja puhul oli tegu usklikega. seega nad kaitusid Jumala kaskudele vastavalt..

Nad olid muidugi usklikud, kuid konkreetselt see näide seda ju ei näita Sest usklik peaks ju teadma, et Jumal ei soovi selliseid asju korda saata Seetõttu ongi imelik. Kuigi jah, mina kaldun arvama ka, et see on mingi sümboolne näide sellest, milline on piiritu Jumala usaldus. Sest nagu me ju ka teame - vahel võivad meie arusaamad heast ja halvast olla valed. Jumal teab kõige paremini.

Hannah kirjutas:

Nad olid muidugi usklikud, kuid konkreetselt see näide seda ju ei näita Sest usklik peaks ju teadma, et Jumal ei soovi selliseid asju korda saata Seetõttu ongi imelik. Kuigi jah, mina kaldun arvama ka, et see on mingi sümboolne näide sellest, milline on piiritu Jumala usaldus. Sest nagu me ju ka teame - vahel võivad meie arusaamad heast ja halvast olla valed. Jumal teab kõige paremini.

mulle jaab siit naiteks mulje et usaldasidki Jumalat ja hakkasid hoopis palvetama nad alistusid Jumalale.. Mitte ei asunud isa oma poega ohverdama, nagu traditsiooniline kasitlus seda naeb..

Teades et Jumal ei kasi kurja ja et inimelu ei tohi votta syytult inimeselt pidid nad ilmselgelt aru saama, et kurja ohutas saatan. Kusagil pole oeldud et see unenagu oli Jumalalt sonum.

sest muidu voiks iga tyyp oelda et tema mingi haige unenagu, kus ta pool kvartalit ohku lasi, oli kask Jumalalt ja siis lasebki ohku. Samas need, kes Jumalasse usuvad, TEAVAD, et Jumal ei kasi midagi sellist.

Kust otsast on loogiline et Jumal kasib usklikul teha midagi, mille ta on ara keelanud? See ei ole loogiline. Ainus, kes selliseid kaske annab, on saatan.

Ja test oli see toepoolest Aabrhamile - kumba ta votab kuulda? Kui palju ta oma moistust kasutab?

37:102 ...He said: “O my father, do what you are commanded to do. You will find me, God willing, patient.”

Aga siin ütleb ju poeg, et ta on nõus sellise ohverdamisega, mis tema meelest tuli siis Jumalalt (sest saatanale ta ju usklikuna ei kuuletuks).

Hannah kirjutas:

37:102 ...He said: “O my father, do what you are commanded to do. You will find me, God willing, patient.”

Aga siin ütleb ju poeg, et ta on nõus sellise ohverdamisega, mis tema meelest tuli siis Jumalalt (sest saatanale ta ju usklikuna ei kuuletuks).

kus on oeldud, et ta pidas seda unenagu Jumalast tulevaks?
ja see et ta kannatlik oli - aadama poegadest ka usklik ytles lausa tapmisahvarduse peale et tapa siis kui tahad.. mina ei hakka sind tapma..

Kusjuures tead? Mina jõudsin hoopis teisele järeldusele selle kannatlikkuse ja Jumalast tulemisega Käisin täna kontserdil ja seal oli mul pikalt aega mõelda jumalikele teemadele Ja jõudsin järeldusele, et see, et Aabrahami poeg ütles, et "Isa, tee nagu Jumal on sind käskinud" võib olla ka justkui meeldetuletus ju isale, mis ütleb, et vaatamata sellele, et unenägu kurja rääkis, peaksime me ikka vaatamata sellele käituma õigesti, nagu Jumal meid on soovitanud. Umbes, et "Tee, nagu Jumal on sind käskinud, mitte ära kuuletu oma unenäole, mis innustab kurja tegema." See võib olla ka meeldetuletuseks neile, kes usuvad, et iga üksik unenägu ilmtingimata Jumalast on (etteennustused, tähendused jne). Et ikka ei ole alati nii, kõik ei tule Jumalast, mida me unes näeme.

seda, mida Hannah kirjutab mõtlesin ma ise ka.
aga
37:105 “You have carried out the vision.” näib sellele viitavat, et ta ikka hakkas ohverdama...

Jah, ma mõtlesin ise ka täpselt samale värsile ja nägin, et erinevates kohtades on seda "carried out"-kohta tõlgitud erinevalt. Näiteks ühes kohas on öeldud, et "sa oled uskunud sellesse ilmutusse", samuti on öeldud selle sõna asemel "acknowledge" ehk siis tunnutstama, tunnistama, meeles pidama jne jne. Ühesõnaga mina näen nagu seda, et Jumal ütleb, et Aabraham ei jätnud seda tähelepanuta. Aga kindel pole ma ka. See lihtsalt kuidagi ei kõla loogiliselt, et Jumal käsiks "nalja pärast" kedagi tappa, et vaadata, mida vend teeb selle peale. Kui just pole tõesti nii, nagu ma alguses arvasin, et see on sümboolika tolle aja rahvale näitamaks lihtsaid asju. Tänapäeva inimesed nagu meie, oskame võibolla rohkem objektiivselt mõelda?